Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja ({{commentsTotal}})

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Hirvo Surva sõnas "Ringvaates", et tema arvates võiks hoida laulupeo puhtana, rakendamata sinna mingisugust poliitikat. "Laulupeol kõneleme me tegelikult muusika keeles ning kavas on olnud igasuguseid laule, alles hiljut olid peo esimesel päeval hoopiski ooperikoorid, lauldud on nii itaalia, saksa ja saksa keeles, seega ma arvan, et me ei pea sel teemal rääkida."

"Hoopis huvitavam on minu jaoks see, et paljud laulupeol osalevad vene koorid, kellelt ma olen küsinud, millised laulud neile enim meeldivad, on öelnud, et nad tahavadki eesti keeles laulda," ütles Surva ja lisas, et võib-olla mõtleksid venelased laulupeol venekeelset lugu lauldes, et miks nad seal midagi sellist tegema peavad.

Surva tõi välja, et oma kooriga on ta korduvalt ka venekeelseid lugusid esitanud, tema sõnul ei olegi küsimus mitte keeles, vaid muusikas endas. "Ükskõik, mis keeles räägime, me kõneleme siiski muusika keeles," nentis ta ja lisas, et kuigi laulupidu on 50 aastat vanem kui Eesti riik, siis on seal alati lauldud eesti keeles. "Isegi tsaari hümni esitati eesti keeles."

"Minu jaoks Eesti laulupidu on oma kultuuri ja keele kandja," kinnitas Hirvo Surva lõpetuseks ja tõdes, et kui me laulame seal ka teises keeles, siis on küsimus just muusikas. "Selle asemel, et hakata siin midagi vastandama, peaks proovima hoopis midagi koos teha."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: