Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad ({{commentsTotal}})

{{1495176600000 | amCalendar}}

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – tänavu jagatakse seda juba 44. korda. Preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

VÕITJAD:

Harry Liivrand (sündinud 1961): kõrgetasemelise kuraatoritöö eest eesti kaasaegse kunsti tutvustamisel Saksamaal aastatel 2011–2016.

Harry Liivrand õppis aastatel 1967–1979 kunstikallakuga Tallinna 46. Keskkoolis ning astus seejärel Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1984. aastal ajaloolasena, spetsialiseerudes kunstiajaloole. Aastatel 1984–1993 töötas Eesti Kunstimuuseumis vanemteadurina. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus tööle ajakirjanduses, töötades ajalehes Hommikuleht. Aastatel 1991 ja 1994–2008 töötas ta Eesti Ekspressi kunsti- ja kultuuritoimetajana. Samaaegselt töötas ta ka kuraatorina Tallinna galeriides Deco (1994–1998) ja Viviann Napp (2002–2006). Aastatel 2008–2011 töötas Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone juhatajana. Aastatel 2011–2016 Berliinis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas kultuuriatašeena töötades tutvustas Harry Liivrand enam kui neljakümne näitusega siinsete kunstnike loomingut rahvusvahelisele publikule.

Mare Mikoff (1941): kõrgetasemelise ja mahuka isiknäituse eest Tartu Kunstimuuseumis.

Mare Mikoff on alates 1970. aastate esimesest poolest tegutsenud aktiivselt skulptorina. Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Tartu Kunstimuuseumi näitus „Mikoff. Skulptuurid“ koondas kunstniku tippteoseid läbi viie aastakümne, tutvustades ka eksperimentaalseid installatsioone 1990. aastatest ning poliitiliselt pingestatud uut ruumilist loomingut.

Kadri Mälk (1958): isiknäituse “Testament” eest Niguliste muuseumis koos senist loomingut ning loometeed koondava raamatuga. Teedrajava tegevuse eest ehtekunstniku ja õppejõuna.

Kadri Mälk alustas õpinguid 1977. aastal Tartu Kunstikoolis ning lõpetas 1986. aastal Tallinna Kunstiülikoolis, õppides Leili Kuldkepi käe all. Aastatel 1986–1993 töötas Mälk vabakunstnikuna. 1993. aastal siirdus ta Lahti Kujunduskunsti Instituuti, õpingud lõpetas Bernd Munsteineri kivilõikeateljees Saksamaal. Aastast 1996 on ta ehte- ja sepakunsti osakonna juhataja ja professor Eesti Kunstiakadeemias. Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuim esindaja. Niguliste Muuseumis toimunud isiknäitusel „Testament“ eksponeeris kunstnik viimaste aastate ehteloomingut. Näitusega paralleelselt ilmunud samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers. Raamatu kujundasid Asko Künnap ja Andres Rõhu, raamatu toimetaja on Tamara Luuk.

Tiiu Pallo-Vaik (1941) kõrgetasemeliste isiknäituste “Puudutus” Vabaduse galeriis ja “VaikElu” Vaal galeriis eest.

Tiiu Pallo-Vaik õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Tiiu Pallo-Vaik kuulub kunstnike generatsiooni, mis muutis Eestis 1960. aastate lõpul oluliselt arusaamu kujutava kunsti olemusest. Ta kuulus kunstirühmitusse ANK 64, luues abstraktset, aga ka sürrealismi ja pop-kunsti mõjudega maalikunsti. Tiiu Pallo-Vaik kasutab maalijana nii õli- kui ka akvarellitehnikat, täiendades maalilisi visioone kollaaži ning autoritehnikatega. Vaal galeriis toimunud näitusel „VaikElu“ eksponeeris kunstnik akvarelle aastatest 1978–2015 ja õlimaale, Vabaduse galerii näitusel „Puudutus“ Ahvenamaa reisidest inspireeritud uut akvarelliloomingut.

2017. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 40 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Merike Alber, Anu Allas, Artishoki biennaal, Roberta Einer, Indrek Grigor ja Kunstiministeerium, Jüri Hain, Sirje Helme, Anu Kalm, Alice Kask, Kiwa, Karel Koplimets, Andres Kurg, Kaarel Kurismaa; Neeme Külm, Taavi Talve ja Krista Mölder; Ivi Laas, Kris Lemsalu, Harry Liivrand, Tamara Luuk, Lylian Meister, Aarne Mesikäpp, Mare Mikoff, Marge Monko, Kadri Mälk, Mall Nukke, Pilvi Ojamaa, Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Anneli Porri, Laura Põld, Liis Pählapuu ja Liina Siib, Rein Raamat, Uno Roosvalt, Gregor Taul, Peeter Talvistu, Tiiu Talvistu, Anna-Stina Treumund, Andreas Trossek, Maria Valdma. 

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas reedel, 19. mail 2017 kell 16.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Jaak Kangilaski, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre, Jaanus Samma.

Toimetaja: Valner Valme



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
Terje Toomistu
Terje Toomistu: praegu on just õige aeg rääkida patsifismi ideest

Esimesel juunil esilinastub Sõpruse kinos Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid". "Ringvaate" stuudios käisid külas filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning hipi Aksel Lampmann.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk