Arvustus. Lihtsameelne Wells ja kaval Lenin ({{commentsTotal}})

H. G. Wells
H. G. Wells

Uus raamat

Herbert Wells

„Venemaa pimeduses”

Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu

Loomingu Raamatukogu 2017, nr 13/14

Maailmakuulsa ulmekirjaniku Herbert Wellsi reisiraamat „Venemaa pimeduses” („Russia in the Shadows”, originaal ilmus 1920) on mitmes mõttes hariv ja õpetlik tänaselgi päeval, aidates paremini lahti mõtestada Venemaa sajanditaguse pöörde olemust ja tagajärgi. Täpsed ja teravapilgulised kirjeldused on jäädvustanud 1920. aasta laostunud Venemaa masendava olukorra, seda eriti Peterburis („Mitte kuskil Venemaal pole varing nii ilmne nagu Peterburis” - lk 8). Algselt ajalehekirjutistena ilmunud reportaažid moodustavad raamatuks koondatuna muljetavaldava terviku. Ohtrasti taustteadmisi pakub teose järelsõna David Vseviovilt.

Küllalt omapärane ja vaimukas on Wellsi marksismi-kriitika; vastav katkend teosest ilmus äsja ka ERR Kultuuriportaalis.1

Kõige tuntum on aga muidugi peatükk „Kremli unistaja”, mis käsitleb vestlust Leniniga.2

Oma Lenini-raamatu alguses ütleb Leonid Mletšin, et Lenini edu oluline komponent oli „tema erakordne võime veenda ümbritsevaid inimesi oma õigsuses ja värvata liitlasi.”3 Ka Wellsi puhul vajutas „Kremli unistaja” õigetele klahvidele: Venemaa ümberkorraldamise ja elektrifitseerimise hiigelplaanid haarasid vestluspartneri sedavõrd kaasa, et punane terror ja bolševike võimutsemise reaalsed hukatuslikud tagajärjed jäid hoopis tagaplaanile.

Mitmed Wellsi tähelepanekud on ajavoolus omandanud hoopis uusi tähendusi; igati hoiatavalt võiks kõlada näiteks selline mõtteavaldus Oktoobripöörde-eelse olukorra kohta: „Venemaa valitsejatel polnud tarkust ega südametunnistust (---). Nad valitsesid, raiskasid ja tülitsesid ning olid läheneva hukatuse ees viimse hetkeni pimedad. Ja siis (---) tulid kommunistid” (lk 25).

Kommunistid tulid ja jäid. Ning külaskäigud Kremlisse kujunesid Euroopa vaimuhiiglaste järjepidevaks traditsiooniks, 1930. aastatel võime näha tõelist suurte humanistide paraadi. Meenutagem korraks seda uhket rida.

29. juulil 1931 käis Lenini parima õpilase seltsimees Stalini juures audientsil kuulus iiri-inglise dramaturg, Nobeli preemia laureaat George Bernard Shaw. Suur humanist oli vaimustuses ja nimetas Stalinit gigandiks.

13. detsembril 1931 käis Stalini jutul saksa literaat, suurmeeste elulugude autor Emil Ludwig. Sõbralikus ajaloofilosoofilises keskustelus tuli ette ka vaidlusmomente, mis aga ei takistanud kirjamehel-humanistil hoomamast Stalini suurust.4

Kuulus prantsuse kirjanik Henri Barbusse vestles Staliniga aastatel 1932-34 koguni kolmel korral. Suur humanist oli täielikult lummatud ja kirjutas ülistava biograafia „Stalin”, (mille üks peatükk kannab pealkirja „Gigant”).5 Tõsi küll, see raamat muutus N. Liidus kiiresti keelatud kirjanduseks, kuivõrd aastatel 1936-38 lasti maha enamik teoses mainitud Stalini „ustavaid kaasvõitlejaid”.

23. juulil 1934 külastas Stalinit (ja käis ka Lenini mausoleumis) Herbert Wells.6 Suur utopist-humanist teatas oma vestluskaaslasele, et kontrast võrreldes 1920. aastaga on lihtsalt hämmastav, kuivõrd kirjanikule hakkas nüüd silma sedavõrd palju õnnelikke nägusid.7

28. juunil 1935 nautis Stalini külalislahkust kuulus prantsuse kirjanik, Nobeli laureaat Romain Rolland.8 Suur humanist oli võlutud. Ehkki mitte kauaks: järgnevatel aastatel tegi ta Moskva kurikuulsate kohtulavastuste aegu koguni katseid päästa mitmeid tuntud tegelasi mahalaskmisest, ent Stalin ei vaevunud tema läkitustele – neid oli kokku viis – isegi vastama.9

8. jaanuaril 1937 võõrustas Kremli „gigant”10 aga kuulsat saksa kirjanikku Lion Feuchtwangerit. Seegi suur humanist oli vaimustuses, ja koguni nii suures, et kirjutas raamatu „Moskva 1937”, kus imetles stalinlikke kohtulavastusi ja sisuliselt kiitis heaks tuhandete inimeste mahalaskmise.

„Rabav on fakt, et Nõukogude režiimi prestiiž välismaiste kaasajooksikute silmis oli kõrgeim kõige kohutavamal Stalini terrori ajal,”11 on nentinud pagulasajakirjanik Andres Küng (1945-2002), kes oma raamatus „Tuule lapsed” tabavalt analüüsib „suurte humanistide” (lisaks mõnele eeltoodule ka Jean-Paul Sartre, Simone de Beauvoir, Gabriel García Márquez) kergeusklikkust, äärmiselt valikulist õiglustunnet ja Võimu kui sellise jumaldamist.

Andres Küng teeb järeldusi, mis üsna hästi võiksid kehtida ka mitmete praeguste „arvamusliidrite” kohta, näiteks: „Paljusid intellektuaale on rohkem huvitanud tõe kuulutamine kui tõe otsimine.”12 Meie tänaste ajaloodebattide puhul ei teeks vahel paha meenutada ka Lennart Meri iroonilisi sõnu: „Jaanalinnupoliitika hulka kuulub seegi, et nõukogude süsteemi poolt tapetud inimene on justkui vähem tapetud kui natsismi tapetud inimene.”13

Nii on Wellsi „Venemaa pimeduses” mitte üksnes oluline ajalooallikas, vaid ka hoiatav näide intellektuaalsest kergeusklikkusest ja lühinägelikkusest („Kremli unistaja” kõlab ju lausa hellitusnimena!), mida jätkub ohtrasti tänaselgi päeval.

2 Seda peatükki on üsna täpselt refereeritud artiklis „Wells’i jutuajamine Lenin’iga” ajalehes Vaba Maa 20. detsembril 1920, nr 292, lk 2-3. Lisatakse, et „kõigist nõuk. Venemaal käinud eurooplastest on Wellsi kirjad kahtlemata kõige huvitavamad.”

3 Leonid Mletšin, „Lenin. Venemaa võrgutamine”, vene keelest tõlkinud Toomas Kall, Varrak, Tallinn 2014, lk 7

4 Jutuajamine saksa kirjaniku Emil Ludwigiga 13. detsembril 1931 – J. Stalin, Teosed, 13. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1952, lk 100-119 (muide, kõik need jutuajamised olid trükis ilmununa hoolega redigeeritud); http://grachev62.narod.ru/stalin/t13/t13_19.htm

6 Katkend Wellsi autobiograafiast (1934), kus ta veelgi kiidab Leninit: „Tõesti suur inimene” – Sirp ja Vasar 8. aprill 1960, nr 15, lk 3

10 Kui Stalin oli temast lummatute silmis Gigant, siis Leninis nähti sageli Titaani.

11 Andres Küng, „Tuule lapsed. Peatükke kaasajooksikluse ajaloost”, rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu 1990, nr 10, lk 18

12 Samas, lk 56

13 „Lennart Meri ütlemisi”, koostanud Toomas Kiho, Tammerraamat, Tallinn 2015, lk 166

Toimetaja: Valner Valme



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.