Arvustus. Lihtsameelne Wells ja kaval Lenin ({{commentsTotal}})

H. G. Wells
H. G. Wells

Uus raamat

Herbert Wells

„Venemaa pimeduses”

Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu

Loomingu Raamatukogu 2017, nr 13/14

Maailmakuulsa ulmekirjaniku Herbert Wellsi reisiraamat „Venemaa pimeduses” („Russia in the Shadows”, originaal ilmus 1920) on mitmes mõttes hariv ja õpetlik tänaselgi päeval, aidates paremini lahti mõtestada Venemaa sajanditaguse pöörde olemust ja tagajärgi. Täpsed ja teravapilgulised kirjeldused on jäädvustanud 1920. aasta laostunud Venemaa masendava olukorra, seda eriti Peterburis („Mitte kuskil Venemaal pole varing nii ilmne nagu Peterburis” - lk 8). Algselt ajalehekirjutistena ilmunud reportaažid moodustavad raamatuks koondatuna muljetavaldava terviku. Ohtrasti taustteadmisi pakub teose järelsõna David Vseviovilt.

Küllalt omapärane ja vaimukas on Wellsi marksismi-kriitika; vastav katkend teosest ilmus äsja ka ERR Kultuuriportaalis.1

Kõige tuntum on aga muidugi peatükk „Kremli unistaja”, mis käsitleb vestlust Leniniga.2

Oma Lenini-raamatu alguses ütleb Leonid Mletšin, et Lenini edu oluline komponent oli „tema erakordne võime veenda ümbritsevaid inimesi oma õigsuses ja värvata liitlasi.”3 Ka Wellsi puhul vajutas „Kremli unistaja” õigetele klahvidele: Venemaa ümberkorraldamise ja elektrifitseerimise hiigelplaanid haarasid vestluspartneri sedavõrd kaasa, et punane terror ja bolševike võimutsemise reaalsed hukatuslikud tagajärjed jäid hoopis tagaplaanile.

Mitmed Wellsi tähelepanekud on ajavoolus omandanud hoopis uusi tähendusi; igati hoiatavalt võiks kõlada näiteks selline mõtteavaldus Oktoobripöörde-eelse olukorra kohta: „Venemaa valitsejatel polnud tarkust ega südametunnistust (---). Nad valitsesid, raiskasid ja tülitsesid ning olid läheneva hukatuse ees viimse hetkeni pimedad. Ja siis (---) tulid kommunistid” (lk 25).

Kommunistid tulid ja jäid. Ning külaskäigud Kremlisse kujunesid Euroopa vaimuhiiglaste järjepidevaks traditsiooniks, 1930. aastatel võime näha tõelist suurte humanistide paraadi. Meenutagem korraks seda uhket rida.

29. juulil 1931 käis Lenini parima õpilase seltsimees Stalini juures audientsil kuulus iiri-inglise dramaturg, Nobeli preemia laureaat George Bernard Shaw. Suur humanist oli vaimustuses ja nimetas Stalinit gigandiks.

13. detsembril 1931 käis Stalini jutul saksa literaat, suurmeeste elulugude autor Emil Ludwig. Sõbralikus ajaloofilosoofilises keskustelus tuli ette ka vaidlusmomente, mis aga ei takistanud kirjamehel-humanistil hoomamast Stalini suurust.4

Kuulus prantsuse kirjanik Henri Barbusse vestles Staliniga aastatel 1932-34 koguni kolmel korral. Suur humanist oli täielikult lummatud ja kirjutas ülistava biograafia „Stalin”, (mille üks peatükk kannab pealkirja „Gigant”).5 Tõsi küll, see raamat muutus N. Liidus kiiresti keelatud kirjanduseks, kuivõrd aastatel 1936-38 lasti maha enamik teoses mainitud Stalini „ustavaid kaasvõitlejaid”.

23. juulil 1934 külastas Stalinit (ja käis ka Lenini mausoleumis) Herbert Wells.6 Suur utopist-humanist teatas oma vestluskaaslasele, et kontrast võrreldes 1920. aastaga on lihtsalt hämmastav, kuivõrd kirjanikule hakkas nüüd silma sedavõrd palju õnnelikke nägusid.7

28. juunil 1935 nautis Stalini külalislahkust kuulus prantsuse kirjanik, Nobeli laureaat Romain Rolland.8 Suur humanist oli võlutud. Ehkki mitte kauaks: järgnevatel aastatel tegi ta Moskva kurikuulsate kohtulavastuste aegu koguni katseid päästa mitmeid tuntud tegelasi mahalaskmisest, ent Stalin ei vaevunud tema läkitustele – neid oli kokku viis – isegi vastama.9

8. jaanuaril 1937 võõrustas Kremli „gigant”10 aga kuulsat saksa kirjanikku Lion Feuchtwangerit. Seegi suur humanist oli vaimustuses, ja koguni nii suures, et kirjutas raamatu „Moskva 1937”, kus imetles stalinlikke kohtulavastusi ja sisuliselt kiitis heaks tuhandete inimeste mahalaskmise.

„Rabav on fakt, et Nõukogude režiimi prestiiž välismaiste kaasajooksikute silmis oli kõrgeim kõige kohutavamal Stalini terrori ajal,”11 on nentinud pagulasajakirjanik Andres Küng (1945-2002), kes oma raamatus „Tuule lapsed” tabavalt analüüsib „suurte humanistide” (lisaks mõnele eeltoodule ka Jean-Paul Sartre, Simone de Beauvoir, Gabriel García Márquez) kergeusklikkust, äärmiselt valikulist õiglustunnet ja Võimu kui sellise jumaldamist.

Andres Küng teeb järeldusi, mis üsna hästi võiksid kehtida ka mitmete praeguste „arvamusliidrite” kohta, näiteks: „Paljusid intellektuaale on rohkem huvitanud tõe kuulutamine kui tõe otsimine.”12 Meie tänaste ajaloodebattide puhul ei teeks vahel paha meenutada ka Lennart Meri iroonilisi sõnu: „Jaanalinnupoliitika hulka kuulub seegi, et nõukogude süsteemi poolt tapetud inimene on justkui vähem tapetud kui natsismi tapetud inimene.”13

Nii on Wellsi „Venemaa pimeduses” mitte üksnes oluline ajalooallikas, vaid ka hoiatav näide intellektuaalsest kergeusklikkusest ja lühinägelikkusest („Kremli unistaja” kõlab ju lausa hellitusnimena!), mida jätkub ohtrasti tänaselgi päeval.

2 Seda peatükki on üsna täpselt refereeritud artiklis „Wells’i jutuajamine Lenin’iga” ajalehes Vaba Maa 20. detsembril 1920, nr 292, lk 2-3. Lisatakse, et „kõigist nõuk. Venemaal käinud eurooplastest on Wellsi kirjad kahtlemata kõige huvitavamad.”

3 Leonid Mletšin, „Lenin. Venemaa võrgutamine”, vene keelest tõlkinud Toomas Kall, Varrak, Tallinn 2014, lk 7

4 Jutuajamine saksa kirjaniku Emil Ludwigiga 13. detsembril 1931 – J. Stalin, Teosed, 13. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1952, lk 100-119 (muide, kõik need jutuajamised olid trükis ilmununa hoolega redigeeritud); http://grachev62.narod.ru/stalin/t13/t13_19.htm

6 Katkend Wellsi autobiograafiast (1934), kus ta veelgi kiidab Leninit: „Tõesti suur inimene” – Sirp ja Vasar 8. aprill 1960, nr 15, lk 3

10 Kui Stalin oli temast lummatute silmis Gigant, siis Leninis nähti sageli Titaani.

11 Andres Küng, „Tuule lapsed. Peatükke kaasajooksikluse ajaloost”, rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu 1990, nr 10, lk 18

12 Samas, lk 56

13 „Lennart Meri ütlemisi”, koostanud Toomas Kiho, Tammerraamat, Tallinn 2015, lk 166

Toimetaja: Valner Valme



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
Terje Toomistu
Terje Toomistu: praegu on just õige aeg rääkida patsifismi ideest

Esimesel juunil esilinastub Sõpruse kinos Eesti-Saksa-Soome koostööfilm "Nõukogude hipid". "Ringvaate" stuudios käisid külas filmi režissöör ja stsenarist Terje Toomistu ning hipi Aksel Lampmann.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk