Autokeele-kultuurist ehk Miks pole reka ikka väga hea sõna ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Mis te nüüd, mis kultuuri sealt leida on, küsib snoob. Tean’d, väga kõrge ta ju just praegu pole – kas või merekeelega võrreldes, aga üht-teist huvitavat tuleb vahel ette.

Ühtede keeleistjatsite kuluaarides kergitati soome laenu reka sisu ja staatuse küsimus, ilmselt kaheldes ÕSis. Seal on kirjas, et argikeeles ’poolhaagisega veduk’. Pole just vale, aga et veduk koos haagisega on autorong, võinuks olla ka ’poolhaagis-autorong’. Pikad ikka – mõlemad kipuvad terminiõpetuse põhireeglist "lühidalt ja tabavalt" lahku minema. Reka teke siia kõrvale näib olevat põhjendatud.

Jah, argikeelne. Mis reka parketilt ära viib? Sõna on suupärane, eesti keele peale ei karju (nagu hääldumatud ülesleidused Tsoop ja Tsirtslek, millega üleilmalised koos oma kohapealsete intermatzlike1 aidameestega neile raha toovatele pärismaalastele vist põlgust tahavad avaldada). Ega suuremat takistust näegi, kui et oskussõnavara vajab süsteemi ja sümmeetriat: kui poolhaagis-autorong = reka, siis peaks täishaagis-autorongil ju ka lühivaste olema, aga pole.

Sõna loost algkeeles. Rekka-sõnaga tähistati Soomes metsaväljaveol kasutatud ristkettidega ühendatud regesid, mille peal platvorm. Reerongi vedas hobune või mitu. Sõna laenati rootslastelt: räcka on ’rida, rodu, rivi’. Soome üldkeeles tähistab rekka[auto] igasugust autorongi (vt Wikipedia ajoneuvoyhdistelmä ’sõidukirong’), kuigi ametlik määratlus "rekka-sanalle on kuorma-auton ja puoliperävaunun yhdistelmä" (oletatavasti ongi see ÕSi seletuse alus).

Kahetsen pisut, et oleme lähtunud sellest soome ametlikust määratlusest. Kogu reka-lugu koos sõnaraamatukirjega oleks lihtsam, kui lähtuda üldkeeletähendusest: reka <16> veoautorong (rekka sm –> räcka rts ’rodu, rivi’). Usun, et sõna laiem sisu võetaks omaks ka meil, kui peaks tulema aeg reka arvamiseks üldkeelde.

Autosõnade Soomest laenamisega on sündinud teinegi pisut isevärki lugu. Kuna maastikuauto lühem rööbik džiip on võõravõitu, hakkas põhja poolt sisse imbuma suupärasem maastur. Laenu alus maasturi on ilmne tuletis sõnast maasto ’maastik’. Eesti keeles näib laenatud maastur esmapilgul ka tuletisena. Jah, aga mis sõnast? Maastikust ilmselt mitte, maa seestütlevas käändes ei sobi ka tuletusaluseks. Näiliselt soome-eeskujuline tuletis tuleb vist lugeda laen­tüveks (vrd sigur). Või mis?

Sõna staatus on aga tõusnud: kui 2003. aasta soome-eesti suursõna­raamatus on märgendatud maastur kõnekeelseks, siis kümne aasta pärast pole seda ÕSis enam tehtud. Küll võinuks olla märgend (maasturi sm), sest muidu jäädaksegi pead murdma selle ei-tea-millest-tuletamise üle.

Enamasti ei tule uued asjad, uued mõisted autondusse siiski mitte põhja, vaid lääne poolt, millega kaasnevad teistmoodi hädad. Oskussõnavara areneb ju tavaliselt nii, et uue asja ristib selle tegija. Tuuma tabava ja lühida väljendumise oskus ei pruugi olla aga inseneri või teadlase tugevaim külg (teaduskirjutiste segasust ja sõnaohtrust kritiseeritaksegi alatasa), kuid pikalt ta oma pead „väheolulise“ ristimisega ei vaeva, sest temale on tähtis asi ise.

Levides hakkab asi tõlgetes saama uusi nimetusi. Tõlgitud nimetused peaksid põhimõtteliselt aina paremaks minema, sest paljudel inimestel paljudest keeltest-kultuuridest tekib võimalus nende sobivuse üle järele mõelda (meenutagem Uno Mereste ületuspõhimõtet2). Kuid … esimesed avalikkust huvitavate tekstide (nagu autouudised sageli on) tõlkijad on ajakirjanikud. Nemad tõlgivad enamasti sõnu (asjatundlikumad võivad haarata ka mõistet, kuid uue, parema oskussõna tegemist enda ülesandeks ei pea). Sõnadest lähtuv tõlge aga läheb tihti viltu. Eri keeltes tähendavad sarnased sõnad vahel eri asju ja keelte väljendusvõime tõhusaimad vahendid asuvad paletil eri kohas. Olgu näiteks sõna kontroll, mis eesti keeles tähendab nõuetele vastavuse kindlakstegemist ja kavakindlat järelevalvet. Inglise sõna control aga tähistab enamasti juhtimist, ohjamist, reguleerimist. Nii tarivadki mõned ajakirjanikud ja juhutõlkijad sõidu­stabilisaatori, ühe vanima ja tuntuima juhti abistava seadise (abisti), asemele ikka lobisev-eksitava elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteemi, oskamata välja jätta tühisõnu elektrooniline (pole kunagi olnud mehaanilist, hüdraulilist vm sõidustabilisaatorit) ja süsteem (millele eesti keeles enamasti vastab vahendiliide vm lühem väljendusvahend, nt mitmus – pidurid) ega tõlkida virvatuld control õigesti.

Öeldu jääks halinaks laadis "elu on vilets ja teised on pahad", kui jätta lisamata, et iga mõtestamata prahttermini laialipaiskamist tuleks teatud hetkest peale vähendada, sest see raskendab meie suure eelise kasutamist (keeles, mille oskussõnavara luuakse hiljem, on alati võimalusi kujundada parem terminite süsteem kui varem kujunenud terminitega keeltes). Eespool kirjeldatud ja värkstubades-poodides vahel sündivate jublaka tüüpi terminite kestev levitamine tekitab jahmatavaid olukordi, kus inimene ütleb silmade sinades, et ei saa mõistele vastavast (aga temale uudsest) terminist aru, aga hädaväljendist arvab saavat. Tegelikult ei saa, aga see on jõudnud tema ajus ühes tükis märgina kinnistuda ja selle jaburale sisule ta enam ei mõtle.

Kuidas prahistamist piirata? Adekvaatsete – lühikeste (ei kirjelduste ega määratluste) ja tabavate (asja olulisimale tunnusele viitavate) terminite võimalikult varase kasutuselevõtuga.

Need kujunevad siis, kui uudisasjad jõuavad raamatutesse ja õppetöösse ning avaldatakse sõnaraamatutes, tänapäeval üha enam elektroonilisel kujul. Üks selliseid on minu 1993. aasta mitmekeelse autosõnastiku virtuaalõppefirma HMV-Systems Baltic OÜ (Virgo Tiitsu) toel ajakohastatud arendus, mis netis praegu saadaval.

Intermatz on poolviisakas isik, kes võõrastele kummardades omadele tagafassaadi näkku keerab (mitte segi ajada tubli mehega, kes ei tõmba küüru selga).

2 Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 77.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: