Arvustus. Bonnie Prince Billy tekitab stetsoni randi ({{commentsTotal}})

Bonnie
Bonnie "Prince" Billy. Autor/allikas: Domino

Uus plaat

Bonnie Prince Billy

"Best Troubador" (Drag City)

9/10

Alustuseks tavapärane ekskurss minevikku… 90ndate keskel oli kaks muusikastiili, mis minu muidu küllaltki crossover maitsemeele silmis vähimatki armu ei leidnud: esiteks vokaalne kommerts-soul a la Boyz II Men. Teiseks kantri. 

90ndate kommerts-souliga on suhe jäänud samaks. Nostalgia (segatuna kerge piinlikkusega) on ainus positiivne tunne, mida võin mööndustega tunda selliste artistide vastu nagu Mariah Carey, Babyface või R Kelly. "Lawry" Pihlapist rääkimata (temaga seonduvast tuleb allpool veel juttu…). Niisiis - mõni asi ei muutu.

Ometi pean täheldama, et keskea lähenedes inimese kivistunud tõekspidamised pehmenevad. Oleks keegi mulle näiteks 1997.  aastal öelnud, et hakkan iga päev kandma dressipükse (enamasti küll kodus), ma oleksin ta välja naernud, sest see oli külaeitede ja elukutseliste sportlaste pärusmaa. Või et ma teen endale hommikuti putru (hommikul praetakse ikka eelmise õhtu keedukartuleid). Või et mul on kogumispension (raha küsitakse emalt). 

Kantriga sama lugu. 

Ma ei teagi, miks ta mulle ühest hetkest nii ebameelivaks muutus… Teatud perspektiivist vaadates olen ju tegelikult Kukerpillide, Justamendi, Fixi või Kapelli modifikatsioonidega sellest žanrist üles kasvanud. Harku Järve Kantri ja Roosna-Alliku Hobupäev - kaks nime, mida ma tõenäolislt kunagi ei unusta. Kuigi meie pere ei jõudnud iial nimetatud festivalidele, on need üritused mu mälus kinnistunud kui resistance, mis astus ühte jalga taasiseseisvumisega. Aga ühel hetkel oli kantri rõve. Ebaloomulik. Võõras mäng (nagu tegelikult enamik muusikalisi subkultuure…). Eriti meie kontekstis ("Aktuaalses kaameras" on siiani tööl reporter, kes peab end pigem kauboiks kui ajakirjanikuks…).

Võib-olla oli selles kõiges ikkagi oma osa ka Jaan Elgulal, kes Raadio 2 algusaastail kanalis halva muusikavalikuga kantri-show’d tegi… (Muide, miks Raadio 2s praegu kantritundi pole? Mina oleksin kuulaja, nagu ma kuulan reedeti hea meelega ka Vikerraadio Elgula saadet… Veel üks märk pehmenemisest?).

Aga umbes kümme aastat tagasi toimus muutus. Kolleeg Peeter Rästasele hakkas golden-oldies bluegrass meeldima. Johnny Cashist tehti eluloofilm. Willie Nelson ei surnud ega surnud. Lõpuks kolis isegi Jack White Nashville’i. Sõber Jaana Friberg, kes elab juba aastaid USAs, kinnitas aiva, et kõige ägedam ameerika muusika on kantri. Laur Joamets võitis Sturgill Simpsoniga esimese Grammy.

Viimane nael kirstu oli paari aasta tagune maanteereis USAs. Seal on miljoneid raadiojaamu, kümned tuhanded neist mängivad kantrit. Kui sa sõidad Arizona metsikute väljade vahel ja kõik muud raadiojaamad ära kaovad, kestavad kantrijaamad ikka edasi. Ja kui lõpuks Garth Brookski ragisema hakkab, kostab valgest mürast siiski üksik uljas joodeldus - see on mõni väike visa kristlik kantrijaam. Jumalast peaaegu hüljatud maal. 

Nii palju minu suhtest kantrisse. 

Bonnie "Prince" Billy plaat "Best Troubador" on puhas ülistuslaul kantrile (armastusele, muusikale, teele, lihtsale elule, natuke ka jumalale), täpsemalt selle pseudonüümi taha varjuva üliproduktiivse muusiku, laulukirjutaja ja näitleja Will Oldhami tribuut kantrilegendile Merle Haggardile. Ma ei taha jätta muljet, et ma kõike seda enne praeguse teksti kirjutamist teadsin - Bonnie "Prince" Billy oli artist, kelle nimi oli mul meeles tänu paarile Rein Fuksi postitusele Facebookis. Merle Haggardi nime polnud ma kunagi enne kuulnud (The Guardianis ilmus kõige kohta ilus ülevaatlik artikkel, huvi korral lugege). Valner pakkus mulle arvustamiseks välja selle plaadi ja ma võtsin pakkumise vastu, kuna kantri on nüüd mu guilty pleasure. 

(Iroonilisel kombel on Will Oldham teinud kaastööd ka soulmuusiku John Legendiga, nii et siin jooksevad mu personaalsete dilemmade ja komplekside otsad taas mingil määral kokku.)

"Best Troubador" liigub alguse produtseeritusest vaikselt ja natuke tüütult suvalisuse, pretensioonituse ja fragmentaarsuse suunas, alates "The Fugitive'ist" ja lõpetades "If I Could Only Fly'ga"). Mingis mõttes on see viga, teisalt ka sümpaatne. Kantri konventsionaalsust rikutakse pea igas laulus vaskpillidega, mis annab autentsusele ägeda nihke.  

Minu kiiks on sarnasuste otsimine ja esimene duett, mis võrdluseks siinsetele duettidele Mary Feiockiga pähe kerkis, oli Silvi Vraidi ja Priit Pihlapi (Lawry’s daddy) partnerlus Fixi päevilt. Ilma igasuguse irooniata. "Some Of Us Fly's" on mõned Pink Floydi "Wish You Were Here" noodid. Loos "Haggard Like I’ve Never Been Before" leidub midagi Sonny Bono klassikalisest "The Beat Goes On’ist". Aga muidugi on selles kõiges enim laulude autorit Merle Haggardit, kes umbes aasta tagasi igavese kantrikoosseisuga liitus.

"That’s The Way Love Goes" on lihtsalt geniaalne poplaul. Pool lisapunkti joonistub välja altsaksofoni törtsust justkui valel ajal vales kohas laulus "Roses In The Winter". Selline robustsus ja ootamatus on minu jaoks üks hea muusika ja tegelikult üldse hea kunsti tunnuseid. Teine lisapunkti pool koosneb klassikalisest ja konkreetsest (ehkki põgusast) kantrijoodeldusest laulu "My Old Pal" lõpus.

Lõpetuseks. Gert Raudsep, nagu ma ütlesin - sa pole head kantrit lihtsalt kuulnud! Aga tehke siis ära - võtke ikkagi kätte ja minge kahakesi USAsse road trip'ile (nagu esikapeol rääkisime). Sa näed seal ise, kuidas kantri oma maitsekamates ja autentsemates variatsioonides sulle meeldima hakkab. Ma ei ütle, et sa tuled sealt tagasi stetson peas (stetsoni randi said sa juba varem ühes lavastuses laubale), aga see kantri tõepoolest mõjub. Päriselt. (Vabandust, aga stetson läheb nüüd pealkirja ja koos randiga - Valner).

Toimetaja: Valner Valme



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.