ERR.ee video: vestlusring "Mati Undi Tallinn" ({{commentsTotal}})

Möödunud reedel kell 16 kogunesid HeadRead kirjandusfestivalil Tallinna Keskraamatukokku kirjandusteadlane Maarja Vaino, kirjanik ja publitsist Mihkel Mutt ning arhitekt Vilen Künnapu, et kõnelda Mati Undi ja teistegi Tallinna kirjanike ruumipoeetikast. Kultuuriportaal tegi sündmusest otseülekande. Nüüd saab vaadata videosalvestust.

Kui mõelda kirjanik Mati Undi (1944-2005) kujutatud Tallinnale, siis kõigepealt meenub romaani "Sügisball" (1979) Mustamäe. Teose üks peategelasi, Maureri nimeline arhitekt, tajub Mustamäed romantilisena ning on õnnelik linnaosa avaruse ja selguse üle, sest Mustamäes pole tema meelest "liialdusi ja ebaloomulikkust".

Maurer jälgib "hämmastusega, kuidas uue põlvkonna arhitektid põlgasid päikeselinna, rääkisid väikekodanliku vaimustusega agulitest, urgastest, suvemajakestest, vanadest viljaladudest, mahakantud laevadest ja kõigest muust sellisest, mis paratamatult kuulus minevikku."

Ent Unt elas ka pikka aega väikekodanlikule vaimustusele ja suvemajakestele palju ligemal. Oma raamatus "Vastne argimütoloogia" (1996) kirjeldab Unt üht varakevadist jalutuskäiku Kadriorus, oma kodu lähedal. Selles pildis puudub maurerlik ülevus, Unt meeliskleb looduse pealetungist kultuurile, manab korraks silme ette pildi, kuidas Kadriorg maailmaookeani taseme tõustes vee alla jääb ning vaatleb parki katva kevadist kulurohtu: "Kulurohi oli surnud, aga samas eleegiliselt kaunis ja kuidagi stabiilne. Temas polnud elusa organismi närvilisust."

Aga eks selline Tallinn ongi – ühes otsas päikeselinna terendused, teises otsas kulurohuga kaetud park.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: