Ott Karulin. Üks roll ({{commentsTotal}})

Eksponaadid Narva muuseumis.
Eksponaadid Narva muuseumis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Miski ei tundu absurdsem kui kellegi teise vägikaikavedu: ikka on üks loll ja teine laisk ja keegi ei viitsi rügada. Viimastel kuudel on jaburaid telegramme saadetud Narvast, kus üks ei taha enam enda omandis muuseumi toetada ja teine ähvardab selle peale uksed sulgeda, kirjutab Ott Karulin Sirbis.

Tegelikult võiks ju sihtasutus Narva Muuseum olla hea näide riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööst, sest ega selliseid kahasse asutatud kultuuriasutusi Eestis väga palju olegi. Häda on aga selles, et kuigi põhikirja kohaselt moodustavad sihtasutuse vara muu hulgas eraldised nii riigi kui ka Narva linna eelarvest, pole määratletud summasid ega nende osakaalu. Nii väitiski Narva linna volikogu esimees Aleksandr Jefimov mõne nädala eest, et linna sihtasutuse asutamisel antud lubadus muuseumi toetada polnud midagi enamat kui „džentelmenide leping“ ehk juriidiliselt neil sellist kohustust pole (Põhjarannik 8. V). Tõesti, see, et põhikirja järgi moodustab sihtasutuse vara muu hulgas eraldus linna eelarvest, ei tähenda veel, et see eraldus peab olema iga-aastane või suurem nullist. Seda enam et muuseumil, kujutage ette, on vahepeal hästi minema hakanud, nagu Jefimov samas kuulutab: „Vahepeal on suurenenud sihtasutuse omatulu ja riigi toetus. Sihtasutus ei vaja enam meie toetust endisel määral, sellega olid nõus ka nõukogu liikmed ja juhatuse liige. See tähendab, et linnapoolne toetus võib olla väiksem“. Sihtasutuse asutamisel 2012. aastal toetas linn muuseumi 429 000 euroga. Sel aastal aga vähendati toetust poole võrra – oih, palun vabadust, nii ei tohi väita, sest Jefimov on selgelt öelnud: „Me ei ole muuseumi rahastamist vähendanud, me peatasime väljamaksed“ (Õhtuleht 11. V).

Just selle väljamakse peatamise peale teatas Narva muuseum, et sel juhul tuleb tegevust koomale tõmmata ja esimese asjana ähvardati jätta muuseumi uksed suletuks eelmise laupäeva muuseumiööl. Kes sel ööl Narva sattus, teab, et uksed tehti siiski lahti, kuivõrd Narva linna volikogu otsustas 18. V istungil eraldada muuseumile veel 130 000 eurot, jättes ülejäänud 65 000 eurot siiski pantvangi ajani, mil volinike „hinnangul muuseumi raha kulutamine kontrolli alla saadakse“ (Postimees 18. V) Muuseumile heidetakse ette nii halba majandamist kui ka maksumaksja raha kasutamist restorani kahjumi katmiseks, aga vähemalt opositsiooni kuuluva volikogu liikme Ants Kutti (SDE) arvates „laheneb konflikt lõplikult alles aasta lõpus, kui vahetub muuseumi juht, sest tema hinnangul on tegu „isikliku vihaga muuseumi direktori Andres Toode vastu““ (samas).

Põhjarannik portreteeris hiljuti Toodet kui meest, kes on „vankumatu tinasõdurina tõrjunud juba pikemat aega kohaliku volikogu kiusamis­lahinguid“ ja kelle „painutamiseks ja kohalt minemapuksimiseks on osa Narva võimutegelasi kõvasti higi valanud ja närve õginud“ (Põhjarannik 13. V). Seda, et Toode „ei ole oma väljaütlemistes sõbralik“, tunnistavad ka volikogus vähemuses olevad poliitikud (Postimees 18. V). Ja nii need kaks kanget maadlevadki.

Nimetada seda kõike kultuuri­kon­fliktiks või millekski veelgi tähele­panuväärsemaks, on siiski liialdus, sest paremal juhul meenutab Jefimovi ja Toode vägikaikavedu stseeni „Suvest“. Teate ju küll seda, kus Toots teel Teele poole Kiirt kohtab ja viimane teda Rajale ei taha lubada. Kuna sõnadest kuidagi ei piisa, lähevad posid (või mis, täismehed ikka juba!) kaklema – või noh, vähemalt midagi maadluse sarnast nad seal teepervel läbi tantsivad. Ja muidugi lähevad käiku ka alatud võtted.

Ka Jefimov on Tootsi kombel paberossiga vehkinud ja püüdnud muuseumijuhti kõrvetada, aga ei tasu unustada sedagi, et just Kiir on see, kes džentelmenlikult ei käitu ja kargab Tootsile selga, enne kui viimane kuue seljast või suitsu suust saab. Tegelikult pole muidugi üldse oluline, kes norimist alustas (vastus on alati „Tema!“, seda mäletab lapsepõlvest igaüks), küll aga jääb arusaamatuks, et millise pruudi pärast praegu Narvas kakeldakse ehk kes on selles stsenaariumis Raja Teele. Võiks ju arvata, et Narva muuseum, aga kuidagi ei tundu, et linnavolikogu käitub praegu asutajana heaperemehelikult. Nagu jääb ka mulje, et muuseumijuht on ehk kultuuriministeeriumi kaitsva selja taga suhelnud teise asutajaga liigagi upsakalt. Mis ta siis tuleb minu õue peale kaklema, eks ole.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: