Ott Karulin. Üks roll ({{commentsTotal}})

Eksponaadid Narva muuseumis.
Eksponaadid Narva muuseumis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Miski ei tundu absurdsem kui kellegi teise vägikaikavedu: ikka on üks loll ja teine laisk ja keegi ei viitsi rügada. Viimastel kuudel on jaburaid telegramme saadetud Narvast, kus üks ei taha enam enda omandis muuseumi toetada ja teine ähvardab selle peale uksed sulgeda, kirjutab Ott Karulin Sirbis.

Tegelikult võiks ju sihtasutus Narva Muuseum olla hea näide riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööst, sest ega selliseid kahasse asutatud kultuuriasutusi Eestis väga palju olegi. Häda on aga selles, et kuigi põhikirja kohaselt moodustavad sihtasutuse vara muu hulgas eraldised nii riigi kui ka Narva linna eelarvest, pole määratletud summasid ega nende osakaalu. Nii väitiski Narva linna volikogu esimees Aleksandr Jefimov mõne nädala eest, et linna sihtasutuse asutamisel antud lubadus muuseumi toetada polnud midagi enamat kui „džentelmenide leping“ ehk juriidiliselt neil sellist kohustust pole (Põhjarannik 8. V). Tõesti, see, et põhikirja järgi moodustab sihtasutuse vara muu hulgas eraldus linna eelarvest, ei tähenda veel, et see eraldus peab olema iga-aastane või suurem nullist. Seda enam et muuseumil, kujutage ette, on vahepeal hästi minema hakanud, nagu Jefimov samas kuulutab: „Vahepeal on suurenenud sihtasutuse omatulu ja riigi toetus. Sihtasutus ei vaja enam meie toetust endisel määral, sellega olid nõus ka nõukogu liikmed ja juhatuse liige. See tähendab, et linnapoolne toetus võib olla väiksem“. Sihtasutuse asutamisel 2012. aastal toetas linn muuseumi 429 000 euroga. Sel aastal aga vähendati toetust poole võrra – oih, palun vabadust, nii ei tohi väita, sest Jefimov on selgelt öelnud: „Me ei ole muuseumi rahastamist vähendanud, me peatasime väljamaksed“ (Õhtuleht 11. V).

Just selle väljamakse peatamise peale teatas Narva muuseum, et sel juhul tuleb tegevust koomale tõmmata ja esimese asjana ähvardati jätta muuseumi uksed suletuks eelmise laupäeva muuseumiööl. Kes sel ööl Narva sattus, teab, et uksed tehti siiski lahti, kuivõrd Narva linna volikogu otsustas 18. V istungil eraldada muuseumile veel 130 000 eurot, jättes ülejäänud 65 000 eurot siiski pantvangi ajani, mil volinike „hinnangul muuseumi raha kulutamine kontrolli alla saadakse“ (Postimees 18. V) Muuseumile heidetakse ette nii halba majandamist kui ka maksumaksja raha kasutamist restorani kahjumi katmiseks, aga vähemalt opositsiooni kuuluva volikogu liikme Ants Kutti (SDE) arvates „laheneb konflikt lõplikult alles aasta lõpus, kui vahetub muuseumi juht, sest tema hinnangul on tegu „isikliku vihaga muuseumi direktori Andres Toode vastu““ (samas).

Põhjarannik portreteeris hiljuti Toodet kui meest, kes on „vankumatu tinasõdurina tõrjunud juba pikemat aega kohaliku volikogu kiusamis­lahinguid“ ja kelle „painutamiseks ja kohalt minemapuksimiseks on osa Narva võimutegelasi kõvasti higi valanud ja närve õginud“ (Põhjarannik 13. V). Seda, et Toode „ei ole oma väljaütlemistes sõbralik“, tunnistavad ka volikogus vähemuses olevad poliitikud (Postimees 18. V). Ja nii need kaks kanget maadlevadki.

Nimetada seda kõike kultuuri­kon­fliktiks või millekski veelgi tähele­panuväärsemaks, on siiski liialdus, sest paremal juhul meenutab Jefimovi ja Toode vägikaikavedu stseeni „Suvest“. Teate ju küll seda, kus Toots teel Teele poole Kiirt kohtab ja viimane teda Rajale ei taha lubada. Kuna sõnadest kuidagi ei piisa, lähevad posid (või mis, täismehed ikka juba!) kaklema – või noh, vähemalt midagi maadluse sarnast nad seal teepervel läbi tantsivad. Ja muidugi lähevad käiku ka alatud võtted.

Ka Jefimov on Tootsi kombel paberossiga vehkinud ja püüdnud muuseumijuhti kõrvetada, aga ei tasu unustada sedagi, et just Kiir on see, kes džentelmenlikult ei käitu ja kargab Tootsile selga, enne kui viimane kuue seljast või suitsu suust saab. Tegelikult pole muidugi üldse oluline, kes norimist alustas (vastus on alati „Tema!“, seda mäletab lapsepõlvest igaüks), küll aga jääb arusaamatuks, et millise pruudi pärast praegu Narvas kakeldakse ehk kes on selles stsenaariumis Raja Teele. Võiks ju arvata, et Narva muuseum, aga kuidagi ei tundu, et linnavolikogu käitub praegu asutajana heaperemehelikult. Nagu jääb ka mulje, et muuseumijuht on ehk kultuuriministeeriumi kaitsva selja taga suhelnud teise asutajaga liigagi upsakalt. Mis ta siis tuleb minu õue peale kaklema, eks ole.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!