ERR.ee video: ooperis "Nurjatu saar" kohtuvad Rein Rannap, mereröövlid ja hülgekoor ({{commentsTotal}})

Sel nädalal toimusid Rein Rannapi ooperi "Nurjatu saar" esimesed solistidega proovid. Tuntud poplauljatest tulvil ooper jõuab kahel korral lavale Saaremaa ooperipäevadel. Käisime proovis uurimas, mida sel suvel täpsemalt laval näha saab.

Helilooja Rein Rannap sõnas, et tal on väga meel, et kõik need lauljad, keda ta kujutas rollides ette, olid nõus tulema. "See on mu ideaalne koosseis, mõnede osade muusika on lausa kirjutatud neile lauljatele, nende seas näiteks Tõnis Mägi ja Markus Teeäär, ma pidasin seda silmas, mida nad teevad, ja kirjutasin neile just sellise muusika," kinnitas ta.

"Ooper "Nurjatu saar" on nendele, kes armastavad suuri lugusid, kes tahavad maailma mõtestada läbi suurte emotsioonide ja kujundite," tõdes lavastaja Vahur Keller ja lisas, et kuuleb ka väga head muusikat. "Lisaks kogu see solistide plejaad ning ma ei tea, kas Eestis on varem tehtud seesugust asja nii suurte massidega," ütles ta ja tõi välja, et laval on umbes 110 inimest.

Markus Teeäär nentis, et Rein Rannap on niivõrd andekas helilooja, kes on loonud sellise osa, et tema tõepoolest laulab ooperilaval. "Ma polnud kunagi varem mõelnud, et võiksin ooperis laulda," ütles ta ja lisas, et ta kaalusin seda väga kaua. "Nüüd me oleme aga siin, käes on esimesed proovid."

"Mul on ülisuur au sellises projektis kaasa lüüa," ütles solist Kristel Aaslaid ja selgitas, et aastaid tagasi oli tal võimalus olla Saaremaa ooperipäevadel esinenud New Yorgi ooperiteatri lava taga rekvisiitori abi ning nüüd saab ta sinna tagasi minna. "Juba värisen."

Libreto on kirjutanud Andrus Kivirähk, laulusõnad Wimberg, lavastaja Vahur Keller, videokunstnik Taavi Varm, tantsuseaded Märt Agu. Osades Marko Matvere, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Andrus "Bonzo" Albrecht, Kristel Aaslaid, Markus Teeäär, kammernaiskoor Sireen, Eesti Rahvusmeeskoor.

Rein Rannapi ooper "Nurjatu saar" jõuab Saaremaa ooperipäevadel lavale 14. ja 15. juulil.



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: