Arvustus. Kogukond kui meie aja märk ({{commentsTotal}})

Von Krahli
Von Krahli "Kogudus" Autor/allikas: Herkko Labi

Uuslavastus "Kogudus"
Lavastaja: Mart Kangro
Heli- ja valguskunstnik: Kalle Tikas
Laval: EMTA lavakunstikooli 28. lend
Tehnilised lahendused: Rinald Kodasma
Valgus- ja videotehnik: Mikk-Mait Kivi
Rekvisiitor: Kristiina Praks
Esietendus 26. mail Von Krahlis

Aastal 1958 oli prantsuse kunstnik Yves Klein oma ateljees ja tegi revolutsiooni. Temaga koos oli ruumis üks naisterahvas, üleni sinise värviga koos ja Klein kasutas teda elava pintslina. Naise kehast tekkisid lõundile kujundid ja vormid. Sellest sai teos nimega "Antropomeetria", revolutsioon kunstimaailmas, kuna esmakordselt kasutati inimkeha kunsti tegemise viisina, s.t elusa pintslina.

Ligi 60 aastat pärast Kleini teose sündi võime rääkida Eesti teatris näitleja rollist loomeprotsessis aktiivse osalejana, kes kollektiivsesse loomingusse reaalse intellektuaalse ja füüsilise panuse annab, pigem juba kui peateest, mitte alternatiivsest nähtusest. Jättes kõrvale mõningad erandid, siis meie teatrimaastikul on näitlejad kui "elavad pintslid" viimase ca viieteistkümne aasta revolutsioon. Kõige tugevamad ilmingud algasid Von Krahli teatrist, edasine tee viis juba teatrisse NO99.

Miks see jutt? Sest kui neid "bändi"-teatri lavastusi vaadata, tekib tunne, nagu iga näitleja jätakski füüsiliselt oma sinise värvilaigu lavastusse. Ja Mart Kangro lavastatud "Kogudusel" on peal tugeva noore näitleja isiklik pitser. Kangro (hariduselt koreograaf) tööd sõnateatrilaval on endast maha jätnud tugeva jalajälje tänase teatri pinnasele. Need on värsked, piire kompavad ja segavad jäljed. Viimasena meenub "Fantastika" teater NO99 lavalt, kus suurepärane trupp ja meisterlik dramaturgia pani lavastuse hingama ja värelema teatri ja päriselu piirimail. Või kompas ta lihtsalt "elu" ilma piirita seal juures?

"Kogudus" juhindub sarnasest mõttest: vaataja ette tekib klots klotsi haaval siiras portree noorte näitlejate hetkeseisust ja meeleolust, tunnetuslik kollaaž praegusest ajast ja õrnadest tuleviku piirjoontest. Klotse ühendav läbiv niit on koguduse idee ja seda erinevate nurkade alt.

Lavastuse tegevus toimub väikses kinnist karpi meenutavas ruumis, seinteks mustad kardinad, peal lagi, millest kumab läbi valgust ja mille värv muutub vastavalt atmosfäärile. Nii et enne veel kui lavastus alata võib, on ta tegelikult juba alanud kontseptuaalses, ruumilises ja füüsilises mõttes. Vaatajate seas ringi jalutavad näitlejad, vaatajale istumiseks tooli toovad näitlejad, vaatajaga koos hingamisharjutusi tegevad näitlejad. Üks on kindel, "Kogudus" loob ühtse ruumi ning kustutab lava ja publiku vahelise piiri. Lava teeb sammu publiku poole, võtab tal piltlikult käest kinnigi, et siis ühine tee ette võtta.

Sotsiaalmeedia revolutsioon on andnud sõna kõigile, kel julgust seda võtta. Ja see on samal ajal viinud sõna väärtuse ühiskonnas alla – see tõdemus ei üllata enam kedagi. Midagi arvata ei ole enam eriline kunst. Mida aga arvata ja kuidas seda väljendada – selles kogu kunst seisnebki.

Sama on juhtunud ka teatris. "Koguduse" tutvustuses on kirjas, et lavastuse tekstimaterjalina on kasutatud omaloomingut, teatriklassikat ja anonüümseid kirjutajaid netiavarustest. Dramaturgi nime tutvustuses ei leia. "Koguduse" sõnakasutus on noorte nägu, valdavalt kuuleb teksti, mis tõenäoliselt sündinud etüüdide käigus. Sellega saavutatakse kindlasti teatud siirus. Samas kipub ununema, et näitleja ei ole (ja ei peagi olema) üliinimene, totaalne looja ja meister igas kunstilises valdkonnas.

Tekstiline osa oleks kindlasti vajanud dramaturgi pilku ja hoolitsevat kätt. Nn argipäevapoeesia, keel meie endi igapäevast, toob kahtlemata laval toimuva inimesele lähemale, muudab selle lihtsamini mõistetavaks, kuid ka igapäevane võiks pakkuda halli argipäeva gurmee-elamusi. Teater võiks, vaatamata oma muutuvale natuurile, siiski olla ka tekstiliselt miski, mis oma argipäeva veergudelt vaatajat arendab, edasi viib, et iga järgmine lehekülg avaks uusi sfääre ka inimese peas ja teadvuses.

Mart Kangro lavastus avab koguduse ja kogukonna mõistet mitme tahu alt, olles ühtaegu toetav ja lahutav. Ja see on õnnestunud ning nauditav. "Koguduse" konteptsioon oma õrnas, täpses iroonias ja tähelepanelikkuses on kindlasti lavastuse tugev külg.  

Vaatajale avaneb koguduse mõiste kaudu noorte näitlejate portree: kuhu nad kuuluvad, kes nad on ja millest nad unistavad. Vaataja tõmmatakse näitlejate sekka ning sissevaade noorte näitlejate ellu on sõnasõnaline, s.t publik saab hingata nendega ühes rütmis, näitlejad viivad vaataja kogemuslikule ja tunnetuslikule retkele kaasa.

Järjekordselt selgineb sellest lavastusest see, et tänapäeva vaataja ootab teatris käigult midagi enamat kui lihtsalt "istun vaikselt oma toolil ja vaatan vaatemängu" kogemust. Tahetakse ehedaid emotsioone, tunda end osana protsessist, minna teatrist ära tundega, et midagi on justkui läbi elatud.

Kui laval võtavad koha sisse 17 noort näitlejat, kes kohe hakkavad teatrikoolist välja astuma, siis on tahes-tahtmata selles uuenduse ja revolutsiooni hõngu.

"Kogudus" näitab, et revolutsioon ei pea olema mäss ja karjumine barrikaadidel, vihased noored oma tahtmist häälekalt kuuldavale toomas. Kango lavastus oli talitsetud, justkui vaga vee all sügava põhjaga vaikus enne tormi, hillitsetult oma hääle kuuldavaks tegemine. Ajad on muutunud, võib-olla ei peagi enam oma tahtmise välja ütlemiseks seda üle teiste karjuma, saab ka leebemalt, intelligentsemalt.

"Koguduses" defineerib lavalolija end oma aja ja ühiskonna kaudu. Oma nime all "näitlemine" (kas neid saab nimetada näitlejateks, etendajateks?) segab aga piirid näitleja ja päris inimese vahel ning määravaks saab isiksus. Tänapäeva teater ootabki kohati "isikuseks" olemist rohkem kui näitlejameisterlikkust: vaataja tahab uskuda, et lugu, mida ta kuuleb, on oma ja ehe. Paleti isiksusi "Kogudus" kindlasti ka pakub.

Ja veel. Yves Klein armastas ka öelda, et tema jaoks on kunst ainult üks tundlik tunnistus oma ajast, peegeldus ühiskonnast. Tudengid olid "Koguduses" oma lugude kaudu samuti tunnistus meid ümbritsevast, justkui elus filtrid, millest ajaliiv läbi läheb. Ajasõel sõelub välja olulise ebaolulisest. Isiklik muutub universaalseks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!