Galerii: vaata, milline näeb välja Ugala teatri lavastus "Gogoli disko" ({{commentsTotal}})

2. juunil esietendub Ugala teatri suurel laval Paavo Matsini romaanil "Gogoli disko" põhinev Ott Aardami samanimeline lavastus. Vaata galeriist, milline Ugala teatri suvelavastus välja hakkab nägema.

Lavastus "Gogoli disko" erineb tavapärasest, kuna publik ja näitlejad vahetavad kohad – publik hakkab paiknema liikuval pöördlaval ning näitlejad tegutsevad nende ümber 360 kraadi ulatuses.

Lavastaja Ott Aardam põhjendab publiku pöördlavale paigutamist viitega Matsini teosele. "Romaanis on väga olulisel kohal tramm, mis sõidab läbi Viljandi, ja seal leiavadki paljud tähtsad sündmused aset. Pöördlava annab meile võimaluse, et pealtvaatajad nagu oleksidki trammis ja sõidaksid läbi Viljandi."

Lavastuse tegevus leiab aset tuleviku-Viljandis, kus Eestist on saanud Vene tsaaririigi osa ning linnas tuksub sõita sõjatrofeena sinna käima pandud tramm. Riigikord ja raha ei oma enam suuremat tähtsust, mistõttu leitakse üles vanad head hobid: istutakse vaikselt suletud uste taga ja kuulatakse keelatud muusikat ning loetakse keelatud kirjandust. Kõik liiguks omasoodu, kui ei oleks Gogolit, kes tõuseb surnust üles, ja tõmbab kõik ootamatult käima.

Kirjanik Paavo Matsini jaoks on see esimene kogemus, kus tema romaanist saab lavastus. "Väga äge on näha oma romaani ellu ärganud tegelasi. Eks see on suhteliselt unikaalne projekt, et kirjanik näeb, kuidas ta tegelased ellu ärkavad."

Romaani "Gogoli disko" dramatiseeris lava jaoks Ivar Põllu (Tartu Uus Teater), kes on ka lavastuse muusikalise kujunduse autor. Kunstnikutöö teeb Ugala teatri peakunstnik Ott Kangur. Kostüümid loob Pille Küngas.

Gogoli osas on Janek Vadi, teistes osades Andres Tabun, Andres Noormets, Rait Õunapuu, Peeter Jürgens, Tarvo Vridolin, Aarne Soro, Vilma Luik, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Margus Vaher, Üllo Kaur, Tarmo Suvisild (külalisena) ja Aili Nohrin.

Lavastust mängitakse ainult Ugala teatri suurel laval juunis 15 korral.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: