Rein Veidemann: üks epohh on Muru lahkumisega ümber saanud ({{commentsTotal}})

Rein Veidemann
Rein Veidemann Autor/allikas: Siim Lõvi/ ERR

Teisipäeval lahkus meie seast kirjandusteadlane ja kriitik, emeriitprofessor Karl Muru. Tema õpilane ja järglane Tartu Ülikooli kirjanduprofessuuri hoidjana Rein Veidemann mälestas Muru kommentaariga.

Rein Veidemann ütles, et sadades, kui mitte tuhandetes kodudes jääb professor Muru meenutama tema koostatud neljaköiteline "Sõnarine", mis võtab kokku kogu Eesti luuleloo. Sellist antoloogilist ülevaadet pole Veidemanni sõnul ei enne ega pärast ilmunud ja selle teevad eriti väärtuslikuks põhjalikud kommentaarid. Teine Muru elutöö on Betti Alveri elu- ja loominguloo talletamine, mis on Veidemanni ütluse kohaselt samuti jääva väärtusega.

"Kui me luulet loeme, siis me muidugi saame osa seal olevast elamusest või sõnumist, aga Karl Muru oli üks neist suurtest luule asjatundjatest, kes oskas luulest kirjutada nii, et lugeja tunne sai avaramaks, lisaseletuse. Luules väljendatud ilu leidis tema kommentaari abil võimenduse."

Karl Muru koolitas aastakümneid uusi Eesti kirjandusuurijaid, eesti keele ja kirjanduse õpetajaid. Armastus kirjanduse vastu oli Muru kreedo, rääkis Veidemann.

"Ta oli õppejõuna autorite suhtes ääretult diskreetne, aga ka nõudlik. Ta oli kõige paremas mõttes kirjandusteadlane, kes ei mõelnud välja mingisugust kontseptsiooni või mustrit ega surunud seda loojale peale. Ta lähtus loomingust endast, autorist ja ajastust, mis on tihedalt seotud. Ta oli selle, mida me nimetame võrdlevaks kirjandusteaduseks, tõeline esindaja."

Muru kaliibriga luule asjatundjaid Veidemanni sõnul enam Eestis palju alles jäänud ei ole.

"Õnneks üks tema õpilasi Arne Merilai on nende hulgas, Liivi uurijana tuntud Jüri Talvet – nemad võiks nimetada esindamaks seda Muru luule uurimise koolkonda. Aga selliseid vana kooli humaniste, õpetlasi, peab tunnistama, juurde tulnud ei ole. Ilmselt on ajad ka niisugused, mis ei ole seda soodustanud. Aeg soodustab ülikitsast spetsialiseerumist, üliteoretiseerimist, pihustumist erinevate üksikute autorite juurde, aga tervikpildi valdajaid jääb üha vähemaks. Muru oli üks viimaseid õpetlasi, kes seesugust lähenemist esindas. Üks epohh on sellega ümber saanud."

Veidemann lisas, et inimesena oli Muru ääretult tagasihoidlik, muhe, siiski kindlaid seisukohti omav väga hea kaasvestleja, mõõdukas, leebe ja usaldusväärne.

"Ääretult kindel oli alati tema läheduses olla."



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: