Arvustus. Tõeline eestlane seda raamatut lugema ei kipu ({{commentsTotal}})

Ervin Õunapuu
Ervin Õunapuu Autor/allikas: LKVK

Uus raamat
Ervin Õunapuu
"Eesti gootika XX"
Varrak (376 lk)

Kandsin Õunapuu raamatut vahepeal endaga kaasas, lugesin nii ühistranspordis kui ühistransporti oodates. Mõtlesin vahepeal, et jube tüütu nii suurt raamatut kaasas vedada. Tavaline raamatuformaat, kõvade kaantega. Miskipärast aga muutus oma peas suuremaks, kobakaks. Mäletan, et raamatupoes seda piieldes tundus ka hiljem mõeldes jube suurena. Et kindlasti natuke ebamugav käes hoida. Siiamaani vaatan neid kaasi ja ei saa aru kas see on suur või normaalne teos.

Mudlum soovitas mul kunagi Õunapuu "Eesti gootikat" lugeda. Lõpuks kätte saades tundub selge, miks: stiil ja atmosfäär mõnes mõttes kattuvad, nagu kauge sugulane. Paljud ei taha teda ilmselt lugeda, eriti eestlased. Me ei jäta suures osas eriti head muljet, kui uskuda Õunapuu pajatusi. Eks me kõik tea neid tegelasi, kes sealt läbi jooksevad. Ühest küljest on Ervini stiil metafüüsilise õuduse kanti, selline ebamäärane ajas ja ruumis segunev košmaar. Aga see ei tee nii õudseks ja häirivaks, pigem teeb seda välja joonistuv iniminetus. Eestlane on ikka üks inetu loom siia maa peale virelema arenenud. Meie kirjandus ja rahvuslik maineparandus on keskendunud ikka ilustamisele ja mineviku romantiliseks muutmisele, on ainult loogiline, et selle taskaalustamiseks arenevad välja tõetruud teosed. Ega tõeline eestlane vist seda raamatut lugema kipu, arvab et teda mõnitatakse kuidagi.

Orjapõlv, okupatsioonid, taasiseseisvumise kapitalistlik olelusvõitlus. Ainult etüüdid põhjamineva Estonia pardalt veel puudu. Siis on kõik kannatused kenasti ära toodud. Tavalised, õiged eestlased, ajavad omi asju, popsitalude ees kimavad limusiinid, unenägu seguneb karmi reaalsusega ja samas vallas edasi. Maagilise realismusega lood lõpevad ainult tõesti unenägudena, äkitselt ja selgitusteta. Kõik need kaunid, inetud visioonid on Õunapuul justkui mingist geneetilisest rassimälust võetud, eriti õnnestunud on dialoogid ja sisemonoloogid. Ma pole seda eestluse hinge niipidi näinudki, sedasi inetult ja paljalt. Armetult, rumalalt. Ükski noor rahvus ei taha end nii näha, sest neid lugusid lugedes saad sisimas aru, et need pole väljamõeldised. Isegi kui need on ulmad, siis nende tuum on reaalne. Siin pole kangelaslikku kannatamist, rahvusromantismi. Siin on oma rumaluse tõttu ägamine, ilma mõtteta rabelemine. Psühhoos, närvivapustused, metafüüsilised insuldid.

Kui igal rahvusel on oma sisemine ilm, siis missugune oleks eestlaste oma, kui kogu kilkamine, hea näo tegemine ja kultuurirahva teesklus eemaldada? "Eesti gootika" on törts kollektiivset alateadvust. Õudus pole siis õudne, kui see on uskumatu. Naha vahele poeb rohkem siis, kui oled midagi natukene kogenud ega julge mõelda "mis siis kui see läheb päris hulluks kätte ära". Õunapuul läheb normaalselt hulluks kätte ära, moonutab tajusid. Arvan, et soomlased ja venelased saaksid ka tema kogumikust oma doosi kätte, hispaanlased ja inglased ehk juba mitte.

Mind ei häirinudki selle teose puhul midagi peale selle, et ma olen eestlane. Tahaks, et raamatud ei muudaks mu mõttes suurust ja et piir olnu ja kujutatava vahel oleks natukene kindlam. Huvitav, kuidas keegi teine ta raamatut kritiseeriks, nimetaks seda inetuks või äkki sisutühjaks? Kogu see armetus ja juhmus, mis tegelastest õhkub, rõhuv udu igas stseenis. "Eesti gootika" sisu on keeruline lammutada, sest see on päris reaalne ja sellele oleks ebaveenev vastu astuda. Eks vast saaks lammutada selle lähenemisega, et mis selle mõte on, et miks rõhutada meie rahva negatiivseid pooli ja üldsegi, kas elu pole juba piisavalt masendav ilma seda paberil meelde tuletamata?

Eneseteadvuse puudus selliseid neuroose ja visioone põhjustabki, seda meil kui eestlastel ehk liialt vähe. Ehime end pettekujutlustega, panime alles sajand tagasi kaltsude peale uhkete härrade kuued. Toore rahvus, ebakindel, identiteet väljakujunemisel, Euroopa teismelised, enda kannatustest pilves, minevikus kinni, tulevikku kartes, linnas elades linna põlates, üksikvanemad üksiklastega, rehetoa muldpõrandal kassiokse, talvel on külm ja magama jäädes teed ikka tööd edasi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.