Arvustus. Tõeline eestlane seda raamatut lugema ei kipu ({{commentsTotal}})

Ervin Õunapuu
Ervin Õunapuu Autor/allikas: LKVK

Uus raamat
Ervin Õunapuu
"Eesti gootika XX"
Varrak (376 lk)

Kandsin Õunapuu raamatut vahepeal endaga kaasas, lugesin nii ühistranspordis kui ühistransporti oodates. Mõtlesin vahepeal, et jube tüütu nii suurt raamatut kaasas vedada. Tavaline raamatuformaat, kõvade kaantega. Miskipärast aga muutus oma peas suuremaks, kobakaks. Mäletan, et raamatupoes seda piieldes tundus ka hiljem mõeldes jube suurena. Et kindlasti natuke ebamugav käes hoida. Siiamaani vaatan neid kaasi ja ei saa aru kas see on suur või normaalne teos.

Mudlum soovitas mul kunagi Õunapuu "Eesti gootikat" lugeda. Lõpuks kätte saades tundub selge, miks: stiil ja atmosfäär mõnes mõttes kattuvad, nagu kauge sugulane. Paljud ei taha teda ilmselt lugeda, eriti eestlased. Me ei jäta suures osas eriti head muljet, kui uskuda Õunapuu pajatusi. Eks me kõik tea neid tegelasi, kes sealt läbi jooksevad. Ühest küljest on Ervini stiil metafüüsilise õuduse kanti, selline ebamäärane ajas ja ruumis segunev košmaar. Aga see ei tee nii õudseks ja häirivaks, pigem teeb seda välja joonistuv iniminetus. Eestlane on ikka üks inetu loom siia maa peale virelema arenenud. Meie kirjandus ja rahvuslik maineparandus on keskendunud ikka ilustamisele ja mineviku romantiliseks muutmisele, on ainult loogiline, et selle taskaalustamiseks arenevad välja tõetruud teosed. Ega tõeline eestlane vist seda raamatut lugema kipu, arvab et teda mõnitatakse kuidagi.

Orjapõlv, okupatsioonid, taasiseseisvumise kapitalistlik olelusvõitlus. Ainult etüüdid põhjamineva Estonia pardalt veel puudu. Siis on kõik kannatused kenasti ära toodud. Tavalised, õiged eestlased, ajavad omi asju, popsitalude ees kimavad limusiinid, unenägu seguneb karmi reaalsusega ja samas vallas edasi. Maagilise realismusega lood lõpevad ainult tõesti unenägudena, äkitselt ja selgitusteta. Kõik need kaunid, inetud visioonid on Õunapuul justkui mingist geneetilisest rassimälust võetud, eriti õnnestunud on dialoogid ja sisemonoloogid. Ma pole seda eestluse hinge niipidi näinudki, sedasi inetult ja paljalt. Armetult, rumalalt. Ükski noor rahvus ei taha end nii näha, sest neid lugusid lugedes saad sisimas aru, et need pole väljamõeldised. Isegi kui need on ulmad, siis nende tuum on reaalne. Siin pole kangelaslikku kannatamist, rahvusromantismi. Siin on oma rumaluse tõttu ägamine, ilma mõtteta rabelemine. Psühhoos, närvivapustused, metafüüsilised insuldid.

Kui igal rahvusel on oma sisemine ilm, siis missugune oleks eestlaste oma, kui kogu kilkamine, hea näo tegemine ja kultuurirahva teesklus eemaldada? "Eesti gootika" on törts kollektiivset alateadvust. Õudus pole siis õudne, kui see on uskumatu. Naha vahele poeb rohkem siis, kui oled midagi natukene kogenud ega julge mõelda "mis siis kui see läheb päris hulluks kätte ära". Õunapuul läheb normaalselt hulluks kätte ära, moonutab tajusid. Arvan, et soomlased ja venelased saaksid ka tema kogumikust oma doosi kätte, hispaanlased ja inglased ehk juba mitte.

Mind ei häirinudki selle teose puhul midagi peale selle, et ma olen eestlane. Tahaks, et raamatud ei muudaks mu mõttes suurust ja et piir olnu ja kujutatava vahel oleks natukene kindlam. Huvitav, kuidas keegi teine ta raamatut kritiseeriks, nimetaks seda inetuks või äkki sisutühjaks? Kogu see armetus ja juhmus, mis tegelastest õhkub, rõhuv udu igas stseenis. "Eesti gootika" sisu on keeruline lammutada, sest see on päris reaalne ja sellele oleks ebaveenev vastu astuda. Eks vast saaks lammutada selle lähenemisega, et mis selle mõte on, et miks rõhutada meie rahva negatiivseid pooli ja üldsegi, kas elu pole juba piisavalt masendav ilma seda paberil meelde tuletamata?

Eneseteadvuse puudus selliseid neuroose ja visioone põhjustabki, seda meil kui eestlastel ehk liialt vähe. Ehime end pettekujutlustega, panime alles sajand tagasi kaltsude peale uhkete härrade kuued. Toore rahvus, ebakindel, identiteet väljakujunemisel, Euroopa teismelised, enda kannatustest pilves, minevikus kinni, tulevikku kartes, linnas elades linna põlates, üksikvanemad üksiklastega, rehetoa muldpõrandal kassiokse, talvel on külm ja magama jäädes teed ikka tööd edasi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: