VAT teatri värske lavastus "Mister Green" etendub Saksamaal ({{commentsTotal}})

"Mister Green" Autor/allikas: Siim Vahur

Rahvusraamatukogu teatrisaalis kevadel esietendunud VAT teatri ja teater Elsinori (Itaalia) koostöölavastus “Mister Green” etendub 8. juunil Saksamaal, Dresdenis, Theater Junge Generation teatris.

Lavastuse idee autorid ja dramaturgid Mihkel Seeder (VAT Teater) ja Giuditta Mingucci (teater Elsinor, Itaalia) on lavastuse tituleerinud visuaalseks lastelavastuseks metsast ning metsa ja inimese suhetest selles loos juttu tulebki.

Eestis on harukordselt palju metsa, aga sellegipoolest on see inimestele ajapikku võõraks ja isegi hirmutavaks paigaks muutunud. Tundmatusse rohelusse sattudes tunneb moodne inimene end õige pea üksiku ja eksinuna. Ei oska ta enam märgata taimede hääletuid toimetusi ega sedagi, millise hämmastava võrgustiku, world wide woodi, üks mets on üles ehitanud. Oleks vaid võimalik seda kuidagimoodi näha ja mõista!

Väga kiiresti peab need trikid selgeks õppima Marco (Rauno Kaibiainen Improteatrist IMPEERIUM), kes eksib saatuse tahtel metsasügavusse ning peab seal üle elama pelutava öö. Kodust jõudis ta kaasa haarata vaid kiiresti tühjeneva mobiili ja kalli potitaime. Marco mõistab, et ellujäämiseks on tal vaja tugevamaid abilisi.

Kuidas aga võita puid enda poolele? Kas nende keelt on võimalik kuidagi õppida? Ja kas ta saab ikka lõpuni kindel olla, et puud ei suhtu hoopis temasse kui sissetungijasse?

Lavastaja Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen) loob VAT teatri laval visuaalselt haarava keskkonna, kus digitaalne maailm ja looduse müstiline reaalsus omavahel lootusetult segamini lähevad.

Lavastus sünnib projekti Platform Shift+ raames VAT Teatri ja teater Elsinori (Itaalia) koostööna.

Lavastuse kunstnik on Annamaria Cattaneo (teater Elsinor, Itaalia). Videokunstnik on Henry Griin ning helilooja Ardo Ran Varres.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: