Evi Arujärv: Muusika(kultuurist) tehnoloogia võtmes ({{commentsTotal}})

Muusika
Muusika Autor/allikas: Harry Tiits

Muusikafoorumil "Classical:Next" tutvustasid eesti muusikat ja sõlmisid sidemeid Eesti muusikaorganisatsioonid Music Estonia katuse all ja Eesti Muusika Infokeskus.

"Classical:Next" 17. – 20. V Rotterdamis.

Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See mõjutab ka muusika tajumist, hindamist, kirjeldamist ja esitamist. Kuigi kõik muutub, ei juhtu miski nii ruttu purustavalt, et kultuurimälust kaoks jälg eelnenud olukorrast, mil asi oli teistmoodi.

Muusikafoorumi "Classical:Next" programmi kuulus esitluskontserte, ärikontakte ergutav EXPO, ekspertide kõnetunnid algajatele ja konverents, kus kajastusid valdkonna päevateemad. Siinne mõttemõlgutus sisaldab vaid killukesi nendest teemadest: muusikaäri trendid, ideoloogiad ja tormiliselt arenev tehnoloogiline kultuur, mis kõik on ka eesti muusika vältimatu kontekst.

Muusikakriitiku surm

Edumeelse ja turundusliku "Classical:Next’i" üks konverentsiteema oli professionaalse muusikaajakirjanduse seis. Kui hiljutises Sirbi artiklis jäi sel puhul kõlama leebe optimism, siis Rotterdamis tuvastati muusikaajakirjanduse surm kui sündinud fakt. Kõneles rahvusvahelise haardega, USA, Suur­britannia, Euroopa ja Austraalia väljaannetele kirjutav muusikakriitik Shirley Apthorp. Ta loetles teada tõsiasju, mis on muusikaajakirjanduse välja suretanud: ajakirjandus ise on hinge vaakumas, väljaanded on orienteerunud reklaamiandjatele ja klikkidele, asjatundliku kriitika sünniks peab tundma valdkonda kui tervikut – see nõuab süvenemist, aga selle eest ei maksta. Tehnoloogia ei aita: klassikalise muusika veebilehed ei teeni tulu. Juttu ilmestas väide, et Frankfurter Allgemeine Zeitung maksab arvustuse eest 75 eurot, ja sümboolne lookene mainekast Briti muusikakriitikust, kes suri, sest tal polnud tervisekindlustust.

Apthorp tsiteeris New Yorkeri kriitikut Alex Rossi: "Paraku on nii, et kui populaarsus on võrdsustatud väärtusega, siis on esituskunstide mäng läbi. Sellisel juhul ei ole edaspidi mingit õigustust klassikalisele muusikale, džässile, tantsule või mis tahes muule esituskunstile, mis ei vaimusta masse."

Ma ei tea, mida vastati lõpuküsimusele "kuidas võiks professionaalne muusikakriitika olla kasulik teie organisatsioonile?", sest ees ootas uus jututuba, aga arvan, muusikaajakirjandusel on šansse tänu ühele paradoksile. Nimelt, kuigi ühismeedia ajastul on hüljatud kriitika institutsioon kui autoritaarne ja antidemokraatlik, siis muusikaäri vajab eduks jätkuvalt püsiväärtustele toetuvat autoriteeti: muusikaauhindu, soliidseid väljaandeid ja hindajaid. See vajadus aitab ilmselt kriitika agooniat tänuväärselt pikendada ja tekitab edaspidigi hübriidvorme, kus erapoolikus ehk reklaam esineb objektiivsuse ehk kriitika rüüs – või peaks ütlema, et vale esineb tõe rüüs? Aga mis on tõde "tõejärgsel ajastul"?

Turg, tehnoloogia, võrgustikud

Enesestmõistetavalt moodustavad foorumi "Classical:Next" telje turundus, eksport, võrgustikud, tehnoloogia areng ja ihaldatud tulemina muusika hulgimüük, kus on kesksel kohal mitmesuguste digitaalsete platvormide-keskkondade (salvestised, noodid, informatsioon) buum. Ühena paljudest esitles oma (klassikalise muusika jaoks loodud ja helikvaliteeti reklaamivat) platvormi firma Primephonic turundusjuht Sharri Morris (Ühendkuningriik/Holland). Jutuks tuli ka üldine seis muusikasalvestiste turul, kus pärast ligi 15 aastat kestnud langust on esimesi aastaid tõus ja digitaalne müük ületab füüsiliste helikandjate oma. Suurima kasvunäitajaga (eriti USAs, Suurbritannias ja Skandinaavias) on voogedastus (streaming), mis moodustab kogumüügist juba poole. Ikka püsib väärikal positsioonil ka muusika allalaadimine, ehkki on voog­edastuse ees taandumas. Kuhugi ei ole kadunud ka füüsilised helikandjad, mis hõlmavad maailmaturust (2016. aasta seisuga) 34 protsenti ning edestavad digitaalset sektorit Jaapanis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ei olnud suur üllatus kõneleja lõpetav tõdemus, et ostuklikid ei tule niisama: iga teose, interpreedi ja helilooja puhul on tähtis tema lugu, mis eristab ta massist. Eristumine, pigem isegi mõjulepääs üldse on peaküsimus väikeste muusikakultuuride, aga ka kogu klassikalise muusika puhul, kui võtta arvesse, et näiteks helisalvestiste turust moodustab klassikaline muusika teiste žanride kõrval vaid umbes 1,3 protsenti.

Arenev tehnoloogia lisab kiirust ja võimsust massitarbimisele, aga seda iseloomustab (õiguslikke probleeme tekitav) kontrollimatus ning standardiseeriv ja dehumaniseeriv toime. Nii otsitaksegi alternatiivi, mille näide on Andrew Balio (Future Symphony Institute, USA) ettekande teema "Aeglase muusika liikumine". Looduslähedasest toitumiskultuurist inspireeritult (kaasettekandja oli restoraniomanik Spike Gjerde, USA) kõneles ta aeglasest, intiimsest, maitsmisele keskenduvast, kogukonnakesksest ja lääne kunstmuusika traditsiooni väärtustavast muusikatarbimisest. Küsimusele, kuidas see ideoloogia teoks võiks saada, vastas kõneleja, et tegemist on vaid mõtteviisi levitamisega – sooviga tuua inimesed musitseerimise alglihtsuse, rohujuure­tasandi juurde. Eestile mõeldes meenuvad kodu- ja naised-köögis-kontserdid, akustilised pillid, folkloorsuse ja uusnaiivsuse jätkuvad puhangud: oma loomulikul stiilitasandil ja keskkonnas on see alglihtsus ju alati olemas olnud. Professionaalse kunstmuusika rahvalikustamine on ka märgatav, kuigi mõjub mõnigi kord nagu müüginipp à la eksklusiivne või ökotoode versus tavaline.

Rahastajaid ei huvita aga rohujuuremuusika, vaid eksport. Muusikaekspordi teemat arendas Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa, kes juhtis diskussiooni muusikainfokeskuste ja ekspordiorganisatsioonide rollist muusika rahvusvahelistumises ja ekspordis. Küsiti, millised on muusikaekspordi väljakutsed-takistused, institutsioonide põhifunktsioonid ning muusikatööstuse/ühiskonna head ja halvad suundumused, millega tuleks eksporditegevuses arvestada. Mõttetöö tulemusena moodustati tuttavad loetelud takistustest (ksenofoobia, rahapuudus) ja võidule viivatest abinõudest (võrgustumine, koostöö, transnatsionaalsus), aga suurt pilti ei tekkinud. Innustav ja huvitav oleks edaspidi kuulata majandusanalüüsil põhinevaid edulugusid, kus toodaks esile see "katuste" loodud väärtus, mida ei samastata katuse alla koondatud organisatsioonide tegevuse summaga, vaid mis sellele lisandub, ja seataks võimendatud (euro)rahastamine kõrvuti mõõdetavate finantstulemustega.

Klassikaline muusika "tõejärgses" maailmas

Sellist paralleelpealkirja kandis ettekanne "Trumpist Brexitini", mille juhtkõnelejad olid Cathy Graham (Briti Nõukogu) ja Mark Pemberton (Briti orkestrite ühing). Ekraanil demonstreeriti rõhutatult ebaesinduslikku fotot kottis pükste ja grimassiga Nigel Farage’ist ning kõneldi dramaatiliselt sellest, kuidas Inglismaast on Brexitiga seoses saamas kõle-külm ja üksildane saar, näidates üles asjakohast lojaalsust. Ettekande tõsisema osa moodustas muusikaelu rahastamise ja inimressursiga seotud hirmude loetelu, mille kohta väga konkreetset informatsiooni ei olnud, sest eraldumisprotsess on ju alles algamas. Ka märkis üks oponentidest tagasihoidlikult, et digitaalsel ja ühisvõrgustike ajastul on dramaatiline üksildus pigem võimatu.

Tõsi on, et internetiajastu demokraatia on kahe teraga mõõk. Siin on mängu ilu ning avaneb piiramatuid võimalusi õigete arvamuste levitamiseks ja rahateenimiseks. Mängujuhtide üllatuseks on aga tõemonopol kaotsi läinud ja tehtud kole avastus, et demokraatia ei olegi ühehäälne ning et ainsa ja õige tõe asemel levib palju alternatiivseid ehk valesid. Ometi ei saa ka infokanaleid sulgeda ja liiga tugevat meelsuskontrolli kehtestada, sest siis kahanevad rahateenimise võimalused ja demokraatiaideaal saab otsa. Nii ei jäägi üle muud kui abitu sõnasõda stiilis "ise oled", samal ajal kui enesetapuplahvatused eurooplaste jäsemeid otsast rebivad. Aga kui pehmed väärtused ja humanistlikud ideed ongi jõuetud ja enesehävituslikud, siis suur raha mitte. Muusikaäri gigandid arvatavasti oma ei jäta ja seoses voogedastusega raha kaotav pool saab juriidilises võitluses oma huvid kaitstud.

Loe artiklit Sirbist.

Toimetaja: Rutt Ernits



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.