Arvustus. "Linnud" on lummavalt sünge visuaalteater ({{commentsTotal}})

NUKU teater
NUKU teater "Linnud" Autor/allikas: Jaana Süld/NUKU

NUKU teater "Linnud"
Autor ja lavastaja Vahur Keller
Kunstnik Britt Urbla Keller
Helilooja Liina Sumera
Videokunstnik Kristin Pärn
Valguskunstnik Madis Kirkmann
Mängivad Kaisa Selde, Mart Müürisepp, Lee Trei, Andres Roosileht
Esietendus 5. märtsil 2017

Vahur Kelleri lavastust "Linnud" iseloomustab samasugune sünge seletamatus, mis on tuttav Alfred Hitchcocki ja Daphne du Maurier’ teostest. Lugu algab kahe noore, Franki ja Sissi saabumisega mereäärsesse majakesse, mis on eraldatud muust maailmast. Peagi selgub, et nende läheduses peatub teinegi paar, veidi vanemad Saul ja Netti. Rahulikku eemalviibimist hakkab segama hoiatus ohtlikest lindudest, kes võivad inimesi rünnata. See sündmus toob kõigis neljas tegelases esile nende süngema poole ning loob õhustiku, milles hakkab toimuma kummalisi sündmusi.

Kõigis tegelastes peitub midagi kummalist ja seletamatut. Fotograafiaga tegelev Frank peidab võõraste pilkude eest enda fotoalbumit, milles on peidus midagi sünget. Tema kallim Sissi on kurt, kuid tema maailmataju on tundlikum kui teistel. Sageli tundub, et ta justkui aimaks või tajuks lindude saabuvat rünnakut. Saul ja Netti on pealtnäha õnnelik abielupaar, kuid loo arenedes tulevad esile ka nende varjatud mõtted ja olemus. Paarid vastanduvad teineteisele. Kui Frank ja Sissi on pigem vaiksed, omaette hoidvad, siis Saul ja Netti on nende kõrval ülevoolavad ja seltskondlikud. Vähehaaval aga hakkavad neid ühendama sünged teod ja mõtted.

Lindude terror äratab tegelastes hämarad ihad. Näiteks tunneb Saul soovi tappa elusolend, mis vastandub ta senisele tõekspidamisele elusolendeid kaitsta. Lisaks kasutab ta Sissi kallal vägivalda. Muutus toimub ka Sissis, kes tunneb alguses Franki fotoalbumi vastu hirmu, kuid lavastuse lõpus lehitseb seda rahuloluga, olles justkui leppinud Franki süngema poolega.

Lavastust iseloomustavat süngust annavad edasi nii lavakujundus kui ka näitlejate kostüümid ja grimm. Lavakujundus on minimaalne, laval on puust majake ning voodi, mis loob pildi pigem kõledast paigast kui hubasest rannamajakesest. Lavaseinu katab läbipaistev kile, millele projitseeritakse mitmesuguseid kujutisi. Lava on tinglikult jaotatud kaheks. Peamine tegevus toimub eeslaval, kuid kasutatud on ka kile taga olevat ruumi, mis tähistab justkui unenäolist maailma. Ka nukke on kasutatud sealsamas unenäolises ruumis. Ruumi antakse edasi ka lavaseintele kuvatavate videoklippide abil. Kostüümid ja grimm rõhutavad tegelaste vastandumist – Frank ja Sissi on riietunud tumedatesse, Saul ja Netti kirkamatesse toonidesse.

Lavastusel on huvitav visuaalne pool. Eelkõige on leidlik lahendus kilele kuvatavad videoklipid. Lavavalgusena on kasutatud tugevaid toone nagu sinine ja punane. Lavastusel on ka mõjus muusikaline kujundus, mis lisab teatud hetkedel pinget. Nii valguskujundus kui ka muusikaline kujundus täiendavad minimaalse dekoratsiooniga lavaruumi.

Loo tõlgendamisel on ruumi jäetud vaataja enda fantaasiale. Sündmusi antakse tihtilugu edasi vaid vihjates ning tervikpildi peab vaataja ise kokku panema. Kindlasti on tegemist visuaalselt köitva lavastusega, kus esil pole ehk niivõrd lugu kui näitlejate ekspressiivsus ning loo jutustamiseks kasutatavad vahendid, sealhulgas heli- ja valguskujundus.

Toimetaja: Kaspar Viilup



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!