Arvustus. "Linnud" on lummavalt sünge visuaalteater ({{commentsTotal}})

NUKU teater
NUKU teater "Linnud" Autor/allikas: Jaana Süld/NUKU

NUKU teater "Linnud"
Autor ja lavastaja Vahur Keller
Kunstnik Britt Urbla Keller
Helilooja Liina Sumera
Videokunstnik Kristin Pärn
Valguskunstnik Madis Kirkmann
Mängivad Kaisa Selde, Mart Müürisepp, Lee Trei, Andres Roosileht
Esietendus 5. märtsil 2017

Vahur Kelleri lavastust "Linnud" iseloomustab samasugune sünge seletamatus, mis on tuttav Alfred Hitchcocki ja Daphne du Maurier’ teostest. Lugu algab kahe noore, Franki ja Sissi saabumisega mereäärsesse majakesse, mis on eraldatud muust maailmast. Peagi selgub, et nende läheduses peatub teinegi paar, veidi vanemad Saul ja Netti. Rahulikku eemalviibimist hakkab segama hoiatus ohtlikest lindudest, kes võivad inimesi rünnata. See sündmus toob kõigis neljas tegelases esile nende süngema poole ning loob õhustiku, milles hakkab toimuma kummalisi sündmusi.

Kõigis tegelastes peitub midagi kummalist ja seletamatut. Fotograafiaga tegelev Frank peidab võõraste pilkude eest enda fotoalbumit, milles on peidus midagi sünget. Tema kallim Sissi on kurt, kuid tema maailmataju on tundlikum kui teistel. Sageli tundub, et ta justkui aimaks või tajuks lindude saabuvat rünnakut. Saul ja Netti on pealtnäha õnnelik abielupaar, kuid loo arenedes tulevad esile ka nende varjatud mõtted ja olemus. Paarid vastanduvad teineteisele. Kui Frank ja Sissi on pigem vaiksed, omaette hoidvad, siis Saul ja Netti on nende kõrval ülevoolavad ja seltskondlikud. Vähehaaval aga hakkavad neid ühendama sünged teod ja mõtted.

Lindude terror äratab tegelastes hämarad ihad. Näiteks tunneb Saul soovi tappa elusolend, mis vastandub ta senisele tõekspidamisele elusolendeid kaitsta. Lisaks kasutab ta Sissi kallal vägivalda. Muutus toimub ka Sissis, kes tunneb alguses Franki fotoalbumi vastu hirmu, kuid lavastuse lõpus lehitseb seda rahuloluga, olles justkui leppinud Franki süngema poolega.

Lavastust iseloomustavat süngust annavad edasi nii lavakujundus kui ka näitlejate kostüümid ja grimm. Lavakujundus on minimaalne, laval on puust majake ning voodi, mis loob pildi pigem kõledast paigast kui hubasest rannamajakesest. Lavaseinu katab läbipaistev kile, millele projitseeritakse mitmesuguseid kujutisi. Lava on tinglikult jaotatud kaheks. Peamine tegevus toimub eeslaval, kuid kasutatud on ka kile taga olevat ruumi, mis tähistab justkui unenäolist maailma. Ka nukke on kasutatud sealsamas unenäolises ruumis. Ruumi antakse edasi ka lavaseintele kuvatavate videoklippide abil. Kostüümid ja grimm rõhutavad tegelaste vastandumist – Frank ja Sissi on riietunud tumedatesse, Saul ja Netti kirkamatesse toonidesse.

Lavastusel on huvitav visuaalne pool. Eelkõige on leidlik lahendus kilele kuvatavad videoklipid. Lavavalgusena on kasutatud tugevaid toone nagu sinine ja punane. Lavastusel on ka mõjus muusikaline kujundus, mis lisab teatud hetkedel pinget. Nii valguskujundus kui ka muusikaline kujundus täiendavad minimaalse dekoratsiooniga lavaruumi.

Loo tõlgendamisel on ruumi jäetud vaataja enda fantaasiale. Sündmusi antakse tihtilugu edasi vaid vihjates ning tervikpildi peab vaataja ise kokku panema. Kindlasti on tegemist visuaalselt köitva lavastusega, kus esil pole ehk niivõrd lugu kui näitlejate ekspressiivsus ning loo jutustamiseks kasutatavad vahendid, sealhulgas heli- ja valguskujundus.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: