Arvustus. Väikesed masinad ja suured unistused ({{commentsTotal}})

"Vaadates õhu liikumist" Autor/allikas: NuQ Treff

"Vaadates õhu liikumist" ("Je brasse de l’air")
L’Insolite Mecanique festivalil NuQ Treff
Autor, masinate valmistaja, esitaja: Magali Rousseau
Klarnet, heli ja valgus: Julien Joubert
Lavastus: Camille Trouvé
Liikumine: Marzia Gambardella
Kunstnik: Yvan Corbienau
Etendus 1. ja 2. juunil Sõltumatu Tantsu Laval

Prantsuse lavastaja Magali Rousseau’ lavastus "Vaadates õhu liikumist" on lihtne ja südamlik lugu unistustest, mälestustest ja lendamisest.

Enne saali jõudmist hoiatab heli- ja valgustehnik, et sisenetakse pimedusse ning tuleb vaadata oma jalgealust ja hoida pea pilvedes. Saali sisse astudes haaratakse vaatajad kohe maagilise loo sisse. Sõltumatu Tantsu Lava ruum on peaaegu pime, õrna valgusega. Lähemal vaatlemisel selgub, et kogu ruum on täis igasuguseid huvitavaid väikeseid masinaid. Lugu hakkab jutustama lavastuse autor Magali Rousseau ise. Naist vaadates võiks oletada, et ta on piloot. Ta kannab ümmargusi lenduriprille ning tema kehahoiak ja olek on range, täpne ja pühendunud.

Arvatavasti on igal väikesel lapsel kunagi olnud soov osata lennata. Kes on seda proovinud taburetilt, kes kapi otsast. Selle loo peategelane hakkab jutustama, kuidas ta on alati tahtnud lennata. Küllap seetõttu paluti ka alguses pea pilvedes hoida. Peategelane räägib, et ta ema ei ole kunagi osanud ujuda, küllap seepärast õpetaski ta teda lendama. Viide ujumisele jääb korduvaks elemendiks tema kõnes. Kogu tema järgnev jutt on ülistus lendamisele. Naise kõne on poeetiline ja lapselik, samas hüplev. Ta jutustab väikseid lugusid, peamiselt oma lapsepõlvest. Ta räägib nii oma lapsepõlvekodust, vanavanematest, ema pesupäevast kui ka paljust muust. Siiski jõuavad kõik väikesed lookesed välja ühe eesmärgini – soovi ja oskuseni lennata.

Iga tekstikatkendi rääkimise ajal paneb piloodineiu tööle ka mingisuguse masina. Need väikesed lavamehhanismid näevad välja keerulised ning igaüks neist on isemoodi välimusega. Iga masin loob omanäolise liikumise. Õigupoolest on ju kogu lugu liikumisest. Liikumiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid nagu näitab ka peategelane, on lendamine neist kõige võimsam. Väikesed masinad lendavad, hüplevad ja keerlevad, luues palju silmailu. Visuaalselt kõige meeldejäävama pildi loob väike tiibadega masin, mis lendab ringikujulise trajektoori järgi. Ta alustab rahulikult ja vaikselt, kuid tema lennuulatus muutub aina suuremaks.

Ühe väikese tüdruku suuri unistusi kuulates tekib suurepärane atmosfääritunnetus. Publikut on vähe ja saal on väike, mis loob intiimse atmosfääri. Tundub, et lendurineiu räägiks oma lugu justkui igaühele isiklikult. Rousseau’ näitlejatöö on oskuslik ning säilib vahetu kontakt kõikidega vaatajatega. Kuigi ta on natuke range olemisega, on temas mingisugune mänglev kergus. Selle kergusega suudab ta vaatajad kaasa viia maagilisse ja ootamatusse maailma.

Mängulise ja fantaasiarikka keskkonna tekitamisele aitab kaasa Julien Jouberti saksofonimäng ja elektrooniline helikujundus. Just muusikaline element on atmosfääri loomisel väga oluline. Loo ülesehitus on lihtne, kerge ja kaunis muusika viib kuhugi unistuste- ja muinasjutumaailma.

Siinkohal võiks ka mõtiskleda, milliste olenditega on masinate näol õigupoolest tegu. Kuigi lugu sisse juhatades paluti kindlasti mitte linde toita, võib tõdeda, et lavastus käivitab fantaasiamootori ning masinaid vaadates võib igaüks välja mõelda midagi uut ja huvitavat. Õhus tunduvad lendavat nii kiilid, kärbsed kui ka linnud, maa peal liigub aga kohmakas hiidämblik.

Rousseau’ "Vaadates õhu liikumist" oma keeruliste masinate, lavamehhanismide ja huvitava butafooriaga on suurepärane objektiteater. Õrn muusika, keeruliste masinate kujutatavad loomad ja linnud ning rõõmus piloodineiu viivad vaataja maagilisse maailma, kus tundub kõik olevat võimalik. Isegi midagi nii võimatut nagu lendamine.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: