Arvustus. Väikesed masinad ja suured unistused ({{commentsTotal}})

"Vaadates õhu liikumist" Autor/allikas: NuQ Treff

"Vaadates õhu liikumist" ("Je brasse de l’air")
L’Insolite Mecanique festivalil NuQ Treff
Autor, masinate valmistaja, esitaja: Magali Rousseau
Klarnet, heli ja valgus: Julien Joubert
Lavastus: Camille Trouvé
Liikumine: Marzia Gambardella
Kunstnik: Yvan Corbienau
Etendus 1. ja 2. juunil Sõltumatu Tantsu Laval

Prantsuse lavastaja Magali Rousseau’ lavastus "Vaadates õhu liikumist" on lihtne ja südamlik lugu unistustest, mälestustest ja lendamisest.

Enne saali jõudmist hoiatab heli- ja valgustehnik, et sisenetakse pimedusse ning tuleb vaadata oma jalgealust ja hoida pea pilvedes. Saali sisse astudes haaratakse vaatajad kohe maagilise loo sisse. Sõltumatu Tantsu Lava ruum on peaaegu pime, õrna valgusega. Lähemal vaatlemisel selgub, et kogu ruum on täis igasuguseid huvitavaid väikeseid masinaid. Lugu hakkab jutustama lavastuse autor Magali Rousseau ise. Naist vaadates võiks oletada, et ta on piloot. Ta kannab ümmargusi lenduriprille ning tema kehahoiak ja olek on range, täpne ja pühendunud.

Arvatavasti on igal väikesel lapsel kunagi olnud soov osata lennata. Kes on seda proovinud taburetilt, kes kapi otsast. Selle loo peategelane hakkab jutustama, kuidas ta on alati tahtnud lennata. Küllap seetõttu paluti ka alguses pea pilvedes hoida. Peategelane räägib, et ta ema ei ole kunagi osanud ujuda, küllap seepärast õpetaski ta teda lendama. Viide ujumisele jääb korduvaks elemendiks tema kõnes. Kogu tema järgnev jutt on ülistus lendamisele. Naise kõne on poeetiline ja lapselik, samas hüplev. Ta jutustab väikseid lugusid, peamiselt oma lapsepõlvest. Ta räägib nii oma lapsepõlvekodust, vanavanematest, ema pesupäevast kui ka paljust muust. Siiski jõuavad kõik väikesed lookesed välja ühe eesmärgini – soovi ja oskuseni lennata.

Iga tekstikatkendi rääkimise ajal paneb piloodineiu tööle ka mingisuguse masina. Need väikesed lavamehhanismid näevad välja keerulised ning igaüks neist on isemoodi välimusega. Iga masin loob omanäolise liikumise. Õigupoolest on ju kogu lugu liikumisest. Liikumiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid nagu näitab ka peategelane, on lendamine neist kõige võimsam. Väikesed masinad lendavad, hüplevad ja keerlevad, luues palju silmailu. Visuaalselt kõige meeldejäävama pildi loob väike tiibadega masin, mis lendab ringikujulise trajektoori järgi. Ta alustab rahulikult ja vaikselt, kuid tema lennuulatus muutub aina suuremaks.

Ühe väikese tüdruku suuri unistusi kuulates tekib suurepärane atmosfääritunnetus. Publikut on vähe ja saal on väike, mis loob intiimse atmosfääri. Tundub, et lendurineiu räägiks oma lugu justkui igaühele isiklikult. Rousseau’ näitlejatöö on oskuslik ning säilib vahetu kontakt kõikidega vaatajatega. Kuigi ta on natuke range olemisega, on temas mingisugune mänglev kergus. Selle kergusega suudab ta vaatajad kaasa viia maagilisse ja ootamatusse maailma.

Mängulise ja fantaasiarikka keskkonna tekitamisele aitab kaasa Julien Jouberti saksofonimäng ja elektrooniline helikujundus. Just muusikaline element on atmosfääri loomisel väga oluline. Loo ülesehitus on lihtne, kerge ja kaunis muusika viib kuhugi unistuste- ja muinasjutumaailma.

Siinkohal võiks ka mõtiskleda, milliste olenditega on masinate näol õigupoolest tegu. Kuigi lugu sisse juhatades paluti kindlasti mitte linde toita, võib tõdeda, et lavastus käivitab fantaasiamootori ning masinaid vaadates võib igaüks välja mõelda midagi uut ja huvitavat. Õhus tunduvad lendavat nii kiilid, kärbsed kui ka linnud, maa peal liigub aga kohmakas hiidämblik.

Rousseau’ "Vaadates õhu liikumist" oma keeruliste masinate, lavamehhanismide ja huvitava butafooriaga on suurepärane objektiteater. Õrn muusika, keeruliste masinate kujutatavad loomad ja linnud ning rõõmus piloodineiu viivad vaataja maagilisse maailma, kus tundub kõik olevat võimalik. Isegi midagi nii võimatut nagu lendamine.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: