Arvustus. Väikesed masinad ja suured unistused ({{commentsTotal}})

"Vaadates õhu liikumist" Autor/allikas: NuQ Treff

"Vaadates õhu liikumist" ("Je brasse de l’air")
L’Insolite Mecanique festivalil NuQ Treff
Autor, masinate valmistaja, esitaja: Magali Rousseau
Klarnet, heli ja valgus: Julien Joubert
Lavastus: Camille Trouvé
Liikumine: Marzia Gambardella
Kunstnik: Yvan Corbienau
Etendus 1. ja 2. juunil Sõltumatu Tantsu Laval

Prantsuse lavastaja Magali Rousseau’ lavastus "Vaadates õhu liikumist" on lihtne ja südamlik lugu unistustest, mälestustest ja lendamisest.

Enne saali jõudmist hoiatab heli- ja valgustehnik, et sisenetakse pimedusse ning tuleb vaadata oma jalgealust ja hoida pea pilvedes. Saali sisse astudes haaratakse vaatajad kohe maagilise loo sisse. Sõltumatu Tantsu Lava ruum on peaaegu pime, õrna valgusega. Lähemal vaatlemisel selgub, et kogu ruum on täis igasuguseid huvitavaid väikeseid masinaid. Lugu hakkab jutustama lavastuse autor Magali Rousseau ise. Naist vaadates võiks oletada, et ta on piloot. Ta kannab ümmargusi lenduriprille ning tema kehahoiak ja olek on range, täpne ja pühendunud.

Arvatavasti on igal väikesel lapsel kunagi olnud soov osata lennata. Kes on seda proovinud taburetilt, kes kapi otsast. Selle loo peategelane hakkab jutustama, kuidas ta on alati tahtnud lennata. Küllap seetõttu paluti ka alguses pea pilvedes hoida. Peategelane räägib, et ta ema ei ole kunagi osanud ujuda, küllap seepärast õpetaski ta teda lendama. Viide ujumisele jääb korduvaks elemendiks tema kõnes. Kogu tema järgnev jutt on ülistus lendamisele. Naise kõne on poeetiline ja lapselik, samas hüplev. Ta jutustab väikseid lugusid, peamiselt oma lapsepõlvest. Ta räägib nii oma lapsepõlvekodust, vanavanematest, ema pesupäevast kui ka paljust muust. Siiski jõuavad kõik väikesed lookesed välja ühe eesmärgini – soovi ja oskuseni lennata.

Iga tekstikatkendi rääkimise ajal paneb piloodineiu tööle ka mingisuguse masina. Need väikesed lavamehhanismid näevad välja keerulised ning igaüks neist on isemoodi välimusega. Iga masin loob omanäolise liikumise. Õigupoolest on ju kogu lugu liikumisest. Liikumiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid nagu näitab ka peategelane, on lendamine neist kõige võimsam. Väikesed masinad lendavad, hüplevad ja keerlevad, luues palju silmailu. Visuaalselt kõige meeldejäävama pildi loob väike tiibadega masin, mis lendab ringikujulise trajektoori järgi. Ta alustab rahulikult ja vaikselt, kuid tema lennuulatus muutub aina suuremaks.

Ühe väikese tüdruku suuri unistusi kuulates tekib suurepärane atmosfääritunnetus. Publikut on vähe ja saal on väike, mis loob intiimse atmosfääri. Tundub, et lendurineiu räägiks oma lugu justkui igaühele isiklikult. Rousseau’ näitlejatöö on oskuslik ning säilib vahetu kontakt kõikidega vaatajatega. Kuigi ta on natuke range olemisega, on temas mingisugune mänglev kergus. Selle kergusega suudab ta vaatajad kaasa viia maagilisse ja ootamatusse maailma.

Mängulise ja fantaasiarikka keskkonna tekitamisele aitab kaasa Julien Jouberti saksofonimäng ja elektrooniline helikujundus. Just muusikaline element on atmosfääri loomisel väga oluline. Loo ülesehitus on lihtne, kerge ja kaunis muusika viib kuhugi unistuste- ja muinasjutumaailma.

Siinkohal võiks ka mõtiskleda, milliste olenditega on masinate näol õigupoolest tegu. Kuigi lugu sisse juhatades paluti kindlasti mitte linde toita, võib tõdeda, et lavastus käivitab fantaasiamootori ning masinaid vaadates võib igaüks välja mõelda midagi uut ja huvitavat. Õhus tunduvad lendavat nii kiilid, kärbsed kui ka linnud, maa peal liigub aga kohmakas hiidämblik.

Rousseau’ "Vaadates õhu liikumist" oma keeruliste masinate, lavamehhanismide ja huvitava butafooriaga on suurepärane objektiteater. Õrn muusika, keeruliste masinate kujutatavad loomad ja linnud ning rõõmus piloodineiu viivad vaataja maagilisse maailma, kus tundub kõik olevat võimalik. Isegi midagi nii võimatut nagu lendamine.

Toimetaja: Madis Järvekülg



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!