Peeter Helme soovitab: Adam Randželovitš, "Lühimärkmeid laostumisest" ({{commentsTotal}})

;paranoia
;paranoia Autor/allikas: Gabriela Liivamägi/Facebook

Serbia kirjandus on Eestist vaadatuna üsna kauge asi. Ei ilmu meil teda eriti ja ei tea me sealkandis toimuvast palju. Kuid samas on Serbia kirjandus muidugi samavõrra osa Euroopa kirjandusest kui Eestigi kirjandus ning laias laastus ollakse sama traditsiooni osa.

Adam Randželovitš, „Lühimärkmeid laostumisest“
;paranoia, 2017

Nüüd on ;paranoia kirjastus andnud välja 1994. aastal Moskvas sündinud Serbia kirjaniku Adam Randželovitši miniatuurikogu. Tõlkinud on selle Aarne Ruben ning kui ma õigesti aru saan, on tõlge tehtud vene keelest. Ausalt öeldes jääbki veidi segaseks, kas autor on raamatu kirjutanud serbia või vene keeles. Aga võib-olla see pole ka oluline. On ju tegu absurditeosega.

Ja absurditeoseid võib võtta kahte pidi. Ühelt poolt võib sellist žanri käsitleda assotsiatiivse, lugeja peas ootamatuid seoseid, tundeid ja kogemusi tekitava loominguga. Teisalt võib võtta seda ka vastupidi – lugeja hakkab lugedes otsima absurditekstist võimalikke seoseid. Mitte tingimata enda peas tekkivaid, vaid seoseid muu kirjanduse, kunsti, miks mitte ka heli- või filmiloominguga.

Arvan, et mõlemad võimalused on legitiimsed ja vahest ei saagi neid teineteisest päris eristada. Liiati suudabki absurd toimida ainult juhul, kui teame, mille suhtes see on absurdne. Üldjuhul on selleks formaalne loogika, aga ka absurdikirjandusest realistlikum kirjandus, millele vastandutakse või mida püütakse kas eitada või ületada.

Kõike seda leiame ka Randželovitši raamatust, kus on näiteks lühike nukunäidend „Tohmakas pimeduses. Nukuetendus lihtsameelsetele“ keisrist ja keisrinnast, kes teineteist uskumatute roppustega kostitavad või siis dialoogi või ikkagi näidendi, seejuures raskestilavastatava näidendina üles ehitatud „Karbis“. Viimases vestlevad kaks venda, kellest üks lebab verisena põrandal. Vendade omavaheline teemadering on avar, ulatudes suitsetamisest laibaks olemise ning natside ja antisemitismini.

Raamatus on muudki lõbusat. Näiteks „33 põhjust häbenemata enesele lõpp peale teha või surma ajal“. Esimene põhjus sedastab: „ma ei meenu kellelegi, nii ei unusta mind ka keegi“. Kolmas aga: „Ma suren Putiniga ühel ja samal aastal“ ning kolmekümne kolmas „homme“.

Tegelikult on loendi kõik punktid naljakad ning tekitavad samas küsimuse, mis kehtib laiemalt kogu absurdikirjanduse kohta – kui absurdne see õigupoolest on. Sest lugedes nii „33 põhjust“ kui teisigi Randželovitši tekste, on näha, et autori hulluses on mõte, ja veel enam, vaid tema lühimärkmeid lugedes tuleb vägisi pähe küsimus – kas mitte maailm pole absurdne, autor aga pelgalt selle maailma sekretär, protokollija, kes hulluse kirja paneb?

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.