Arvustus. "Nähtamatud maad" – üle selgroo ja põlvede ({{commentsTotal}})

"Nähtamatu maa" Autor/allikas: NUKU Teater

"Nähtamatud maad"

Kontseptsioon, lavastus ja esitus Ishmael Falke, Sandrina Lindgren, muusika ja helikujundus Niklas Nybom, valguskujundus Jarkko Forsman

Festival NuQ Treff

Festivali NuQ Treff raames mängitavat lavastust "Nähtamatud maad" iseloomustatakse kavalehel sõnadega "geograafiline striptiis". Mõiste on intrigeeriv täistabamus laval toimuva kohta.

Publikul on võimalik istuda põrandale. Näen kolme sentimeetri pikkuseid päevitavaid nukukesi ja umbes sama kõrget puud. Miniatuurseid tegelasi leidub üle terve mänguala, suurim asi laval on pink, millel võtavad istet etendajad Ishmael Falke ja Sandrina Lindgren.

Algab sõda. Linn põleb ja inimesed põgenevad. Esimesed miniatuursed tegelased asuvad rännule üle Falke selja ja käe. Nad marsivad pikalt, läbi tuhksuhkrulume ja -tormi, vahepeal mägesid (põlvi) ületades. Pisikesed naised ja mehed kinnitatakse kehale läbipaistva iminapa abil, neid liigutab Lindgren, kes osutab vahel mõnele tegelasele, näidates, et tema kõneleb. Lavastuses on kasutatud väljamõeldud keelt, mis kuulates siiski põhjamaine tundub. Etenduse lõpupoole kõlab lindilt aga selge eesti keel – võimalik, et lavastust kohandatakse alati vastavalt asukohariigile.  

Falke ja Lindgren lasevad tegelastel üle kogu oma keha liikuda – talla alt kuni nabani välja! Ränduritel ei ole aga lihtne, nad on põgenikud, kes otsivad uut kodu. Üle okastraadi ronides vigastab üks põgenik jalgu, joostes jäävad temast maha verised jäljed. See stseen ilmestab hästi seda, et mäng toimub kahel tasandil, kord mängivad etendajad pisi-inimestega, kord on nad need ise. Üle okastraadi ronib väike tegelane, veriseid jalajälgi maha jättes jookseb aga Falke. Sama juhtub põgenikega paadis, keda esmalt näeme triivimas naise siniseks võõbatud kõhul ja hetk hiljem on põgenikeks meie ees seisvad etendajad, kelle näod nõretavad veest, nagu oleksid nad äsja rannale ujunud.

Seinal näidatakse videot eestikeelsetest uudistest, mis teatab, et meie territoriaalvetest on leitud paat põgenikega. Ükskõik kui tillukesed on lavastuses kasutusel olevad inimkujud, on nad tegelikult igas stseenis päris inimesed. Iga päev lahkub keegi oma kodukohast uut kodu otsima, iga päev ronib keegi üle riigipiiri ja iga päev upub keegi merel. Geograafilise striptiisi vormis lugu, mida me laval näeme, toimub pidevalt meie ümber.

Valge põrandaga väike mänguala näeb aina enam välja nagu segi lastetuba. Sellest hoolimata jätkatakse pisitegelaste rännakut mööda inimkeha. Taipan, kui detailse lavastusega on tegemist – publiku pilgud kinnituvad terve etenduse vaid paari sentimeetri suurustele tegelastele. Kuna pisi-inimesed seiklevad mööda ebatavalisi pindu, on nende liikumisi põnev jälgida. Väikse helikopteri lend kastevihmas ja taskulambi valgusvihus on sama ohtlik ja dramaatiline kui tõeline päästeoperatsioon. Kõik stseenid on hästi läbi mõeldud, muusika- ja valguskujundus toetavad tegevust täielikult. Lugu väljarändamisest on harva humoorikas, isegi, kui jutustajateks on väljamõeldud keeles lobisevad mininukukesed. Üks põgenik jõuab loo lõpus Eesti piiri äärde. Seni nähtamatust maast saab tema uus kodu.

Ishmael Falke ja Sandrina Lindgren on loonud tervikliku ja ainulaadse lavastuse, mis kasutab inimese keha lavana. Pisitegelaste rännud üle põlvede ja selgroogude panid kaasa elama nii mängu- kui ka päris põgenike lugudele.

Toimetaja: Valner Valme



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!