Arvustus. "Nähtamatud maad" – üle selgroo ja põlvede ({{commentsTotal}})

"Nähtamatu maa" Autor/allikas: NUKU Teater

"Nähtamatud maad"

Kontseptsioon, lavastus ja esitus Ishmael Falke, Sandrina Lindgren, muusika ja helikujundus Niklas Nybom, valguskujundus Jarkko Forsman

Festival NuQ Treff

Festivali NuQ Treff raames mängitavat lavastust "Nähtamatud maad" iseloomustatakse kavalehel sõnadega "geograafiline striptiis". Mõiste on intrigeeriv täistabamus laval toimuva kohta.

Publikul on võimalik istuda põrandale. Näen kolme sentimeetri pikkuseid päevitavaid nukukesi ja umbes sama kõrget puud. Miniatuurseid tegelasi leidub üle terve mänguala, suurim asi laval on pink, millel võtavad istet etendajad Ishmael Falke ja Sandrina Lindgren.

Algab sõda. Linn põleb ja inimesed põgenevad. Esimesed miniatuursed tegelased asuvad rännule üle Falke selja ja käe. Nad marsivad pikalt, läbi tuhksuhkrulume ja -tormi, vahepeal mägesid (põlvi) ületades. Pisikesed naised ja mehed kinnitatakse kehale läbipaistva iminapa abil, neid liigutab Lindgren, kes osutab vahel mõnele tegelasele, näidates, et tema kõneleb. Lavastuses on kasutatud väljamõeldud keelt, mis kuulates siiski põhjamaine tundub. Etenduse lõpupoole kõlab lindilt aga selge eesti keel – võimalik, et lavastust kohandatakse alati vastavalt asukohariigile.  

Falke ja Lindgren lasevad tegelastel üle kogu oma keha liikuda – talla alt kuni nabani välja! Ränduritel ei ole aga lihtne, nad on põgenikud, kes otsivad uut kodu. Üle okastraadi ronides vigastab üks põgenik jalgu, joostes jäävad temast maha verised jäljed. See stseen ilmestab hästi seda, et mäng toimub kahel tasandil, kord mängivad etendajad pisi-inimestega, kord on nad need ise. Üle okastraadi ronib väike tegelane, veriseid jalajälgi maha jättes jookseb aga Falke. Sama juhtub põgenikega paadis, keda esmalt näeme triivimas naise siniseks võõbatud kõhul ja hetk hiljem on põgenikeks meie ees seisvad etendajad, kelle näod nõretavad veest, nagu oleksid nad äsja rannale ujunud.

Seinal näidatakse videot eestikeelsetest uudistest, mis teatab, et meie territoriaalvetest on leitud paat põgenikega. Ükskõik kui tillukesed on lavastuses kasutusel olevad inimkujud, on nad tegelikult igas stseenis päris inimesed. Iga päev lahkub keegi oma kodukohast uut kodu otsima, iga päev ronib keegi üle riigipiiri ja iga päev upub keegi merel. Geograafilise striptiisi vormis lugu, mida me laval näeme, toimub pidevalt meie ümber.

Valge põrandaga väike mänguala näeb aina enam välja nagu segi lastetuba. Sellest hoolimata jätkatakse pisitegelaste rännakut mööda inimkeha. Taipan, kui detailse lavastusega on tegemist – publiku pilgud kinnituvad terve etenduse vaid paari sentimeetri suurustele tegelastele. Kuna pisi-inimesed seiklevad mööda ebatavalisi pindu, on nende liikumisi põnev jälgida. Väikse helikopteri lend kastevihmas ja taskulambi valgusvihus on sama ohtlik ja dramaatiline kui tõeline päästeoperatsioon. Kõik stseenid on hästi läbi mõeldud, muusika- ja valguskujundus toetavad tegevust täielikult. Lugu väljarändamisest on harva humoorikas, isegi, kui jutustajateks on väljamõeldud keeles lobisevad mininukukesed. Üks põgenik jõuab loo lõpus Eesti piiri äärde. Seni nähtamatust maast saab tema uus kodu.

Ishmael Falke ja Sandrina Lindgren on loonud tervikliku ja ainulaadse lavastuse, mis kasutab inimese keha lavana. Pisitegelaste rännud üle põlvede ja selgroogude panid kaasa elama nii mängu- kui ka päris põgenike lugudele.

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: