Priit Kuusk. Kuidas valmis esimene raamat Neeme Järvist ({{commentsTotal}})

Neeme Järvi dirigeerimas
Neeme Järvi dirigeerimas "Joonase lähetamist" 2008. aastal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Muusikateadlane- ja ajakirjanik Priit Kuusk meenutab Neeme Järvi 80. sünnipäeva puhul, kuidas 20 aastat tagasi sündis maestrost esimene raamat.

Esimene raamat "Maestro" ilmus 1997. aastal Neeme Järvi 60. sünnipäevaks. Selle tegemisest tulevadki järgnevalt mõned mälestused.

1995. aasta kevadel Tallinnas otsisime Neemega pikalt hetke, mil ta on võimalikult rohkem päevi ühes kohas, ja ka lähedal Tallinnale, kus saaksime tema muusikategemiste ja eluloo meenutused linti võtta. Jäime pidama Göteborgi 1995. aastaaugustikuu algusesse, mil Göteborgi Sümfoonikud (GSO) olid koguni viie kontserdiga kergejõustiku MM-võistluste kultuuriprogrammi kutsutud.

Enne Göteborgi sõitu arutasime koos hea sõbra Vardo Rumesseniga Prangli saarel (olin seal rahvamaja juhataja ja kooli muusikaõpetaja ametis), mida peaksime oluliseks Neeme mälestustest raamatu jaoks teada saada. Neeme on haruldane vestleja.

Ostsin kaubamajast uue diktofoni ning kohe ka vaba riigi kodanikuna lennupileti Göteborgi. GSO oli vaieldamatult linna tähtsaim visiitkaart, see oli juba lennujaamas mitmetel stendidel ja plakatitel märgata. Neeme oli lennujaamas vastas. Saabumispäeva õhtul istusin juba GSO kontserdil, mida juhatas peadirigent Järvi. See oli omamoodi õhustikuga õhtu, sest publiku hulgas oli palju tippsportlasi. Neeme oli MM-i kavadesse pannud Carl Orffi "Carmina burana", Jean Sibeliuse süidi "Kuningas Christian II", Brahmsi Viiulikontserdi jms.

Sain peavarju hõimlaste Otto ja Rita Reimo kodus (Otto oli muuseas ka Veljo Tormise hõimlane) ning jalgratta, millega sõitsin hommikuti kontserdimajani, sealt läksime koos Neemega üles vanalinna tiigiga parki. Otto käis meid tiigi ääres pildistamaski.

Göteborgi saabumise järgmisel hommikul istusime juba Neemega koos lindistusseansse alustades, ja nii kokku kaheksal päeval, ikka vanalinna vaikses pargis Vesiroosi tiigi ääres, peaaegu alati kella kaheksast hommikul. Neeme ütles: "Ei pea nii kaua magama, teeme aga hommikul varem, ja rahulikult". Vahel tõstsid orkestriproovid meie hommikuse aja pisut mujale, mõnikord rääkis Neeme juba pargiteel üles vanalinna midagi nii põnevat, et pidin diktofoni käivitama. 13. augustiks olime lindile jäädvustanud rohkem kui 20 tundi vestlusmaterjali. Järgnes salvestatu mahakirjutamine Tallinnas, see toimus sügisel ja järgmisel kevadel, tollal veel käsitsi, paberile. Käekiri oli mul väga väike (et ruumi kokku hoida?). See oli liiga tugev koormus silmadele. Käsikirja originaal asub teatri- ja muusikamuuseumis, lindistused on raadio arhiivis.

Minu sõidust ja toodud salvestustest oli Neeme Järvi kaudu saanud teada Sirje Endre, kes soovis sellest ülevaadet saada. Ta hakkaski siis juba raamatut planeerima, 1996. aasta sügisel alustasin mina raamatu käsikirjaga, nüüd juba Endre kirjastusele, tähtajad lähenesid, pinge oli suur. Siis saavutas Sirje ka selle, et Urmas Ott sai sõita New Yorki, kus Neeme sealses korteris, Metropolitan Opera vastas üle väljaku, tegi ta omapoolse kiire intervjuuosa. Palju probleeme lahenes Neeme üsna korras arhiivikaustade abil, mis olid ilmselt abikaasa Liilia kokku pandud, ja Neeme saatis arhiivi pidevalt värsket lisa. Ka neist aastatest, mis meie suunal olid suletud. See oli uskumatu, kui palju Eesti dirigendist kõikjal kirjutati! Inglisekeelsed arvustused tõlkis keelepedagoog Maiu Merevoo, keeletoimetajaks Maris Makko. Kui raamatu põhiosa oli paigas, toimetasin põhjalikult üsna vigaderohket kontserdipäevikut ning diskograafiat. Need on nüüd korrektsed ja rännanud niisugustena edasi me järgmistesse raamatutesse. Mõtlen aga siinjuures, kas suudaksime ka Neeme kohta 60 aasta jooksul avaldatud mitmekeelse pressi kunagi kord tervikuna arvutisse jäädvustada?

"Maestro" tagaküljel on järgmised read, pärit ajalehest Chicago Tribune: "Neeme Järvi dirigendikarjäär on üks suuremaid fenomene viimase aja muusikaloos. Eriti üllatav on see, et ta sündis väikeses Eestis, ühes hilisemas Nõukogude vabariigis, millest vaid vähesed on kuulnud. Kuidas sai selline väike maalapp korraga anda meie ajastule rahvusvaheliselt nii kuulsa dirigendi!"

Raamatu esitlus toimus Estonia kontserdisaalis 1997. aasta maikuul, mil Järvi juhatas ERSO ees kontserte Tallinnas ja Tartus. Juubelikontserdid leidsid aset enne Detroitis ja siis Göteborgis, 1997. aasta 4. juunil olid Konserthusetis publiku ees Neeme, Paavo, Maarika ja Kristjan Järvi.

Neeme pühendas raamatu oma ema mälestusele, keda ta polnud pärast Eestist lahkumist 1980. aastal enam näinud. 1997. aasta märtsis oli GSO mänginud kolm eri kava Viini Musikvereinis, ja saanud kuulsaima saali residentorkestriks(!). Kohe pärast juubelisünnipäeva oli GSO-l ees suur, kaheksa kontserdiga reis Jaapanisse, mille esimese õhtu kava alustas ta Eduard Tubina süidiga balletist "Kratt". Tänu Neeme Järvile on Göteborgi Sümfoonikud Rootsi esimene ja siiani ainus Rootsi rahvusorkester.

Valiku minu lindistatust Neeme Järviga Göteborgis andis Klassikaraadio eetrisse viies pikas saates 1998. aaasta märtsis nimetuse all "Ema saatis mind muusikuna maailma".

2001. aastal andis SE&JS välja teise raamatu Neeme Järvist pealkirja all "Encore!". See oli algselt Detroiti Sümfooniaorkestri tellimus vastavalt Järvi soovile inglisekeelsena. Detroit viivitas tellimuse vormistamisega ja Sirje Endre otsustas raamatu anda välja enne eesti keeles. Peategijate meeskond jäi samaks. Lisasime „Maestro“ kroonikatele veel viiel viimasel aastal juhtunu, täiendusi tuli ka mujale, sh produtsentide Sirje Endre ja Urmas Oti soovitud päris uues vormis minu koostatud kroonika "Aeg & elu", mis oli juba varem Detroiti jaoks kavandatud. 2003. aastal ilmuski SE&JSi kirjastatuna "Encore!" ka inglise keeles, pealkirja all selgitusena: Urmas Ott. Interview / Priit Kuusk. A Life for Music.

Neeme kohta valdavalt inglise keeles kirjutatu tuli nüüd taas välja otsida ja valida, et anda see algkeeles. Tõlke eesti keelest tegi Ilvi Jõe-Cannon. Vajaks tunnustamist, et need kolm raamatut ja veel neljanda, luksusliku kahes keeles juubelialbumi "Neeme Järvi. Kunstniku elu" (2007), on erakordselt kaunilt kujundanud Rein Seppius.


* * *

Täna ja homme ning reedel tähistab ERSO oma kunstilise juhi maestro Neeme Järvi juubelit kolme piduliku kontserdiga – 6. ja 7. juunil Estonia kontserdisaalis ning 9. juunil Peterburi Maria teatris. Külalised saabuvad Tallinna üle kogu maailma, tulemas on esindajad paljudest orkestritest, mille arengusse Neeme Järvi peadirigendina on jätnud särava jälje: Göteborgi Sümfoonikud, Šoti Kuninglik Rahvusorkester, Detroiti Sümfooniaorkester, Haagi Residentie-orkester, New Jersey Sümfooniaorkester, Orchestre de la Suisse Romande Genfist ning loomulikult ühinevad nendega Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Rahvusooper Estonia.

Toimetaja: Kaspar Viilup



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.