Kolm Tartu Ülikooli hoonet kuulutati kultuurimälestisteks ({{commentsTotal}})

Remondis Tartu ülikooli raamatukogu hoone.
Remondis Tartu ülikooli raamatukogu hoone. Autor/allikas: Sille Annuk/Postimees/Scanpix

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati kultuurimälestisteks kolm Tartu ülikooli hoonet: Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli ning Tartu Ülikooli raamatukogu hoone. Eri ajastustest pärit arhitektuurselt kõrgetasemelised hooned peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.

Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” järel. Selle käigus valisid eksperdid välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti.

Kultuuriminsteeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tegu arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mille puhul on oluline ka väärtuslike interjööride säilimine. „Seetõttu on hoonete säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset,“ ütles Jänes.

Tartus Vanemuise tänaval asuva Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone funktsioon on püsinud muutumatuna üle 100 aasta. Historistlikus stiilis hoone on ehitatud aastatel 1912-1914 ja selle arhitekti on Otto Hoffmann.

Salme tänaval asuv endine kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone on ehitatud 1938. aastal ja tegu Tartu linnapilti olulisel määral kujundanud arhitekt Arnold Matteuse loomingu iseloomuliku näitega.

Struwe tänaval asuva Tartu Ülikooli raamatukogu hoone avati 1982. aastal, selle arhitektid on Kalju Valdre, Mart Kalling, sisearhitektid Ülo Sirp ja Linda Arike. Tartus ei ole seni mälestiseks tunnistatud ühtegi nõukogude perioodi hoonet, kuid ülikooli raamatukogu on linna selle perioodi kihistuse kõige väärtuslikum, laialt tuntud ja väärtustatud hoone. Rekonstrueeritava raamatukogu ümberehitused hoone kultuuriväärtust ei vähenda.

Fotosid hoonete kohta leiab siit.

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: