Al Paldrok: sohva ja telekas on minu jaoks ebareaalsus ({{commentsTotal}})

Kunstnikerühmitus Non Grata tuuritab festivaliga "Diverse Universe" neil päevil Põhja-Norras. Tuuri avalöök toimus mai lõpus New Yorgis, norralase Sol Kjøki (Last Frontier) Greenpointis ja nüüd algab ringsõit Põhjamaades. Peatselt jõutakse Eestisse. "Diverse Universe´i" peakorraldaja Al Paldrok soostus intervjuuga, andmaks selgust, mis siis ikkagi täpselt toimub.

Peatuspaikadeks on olnud Soomes Helsingi 25.–27. mail, Pietarsaari 29.–30.mail, Oulu 1. juunil; Norras Tromsø 3.–5. juunil, Bodø 6. juunil.

Edasi külastatakse Trondheimi 8. juunil, Oslot 9.–11. juunil, Rootsis Göteborgi 11. juunil, Malmöt 12. juunil, Taanis Kopenhaagenit 13. juunil, Stockholmi Rootsis 15. juunil ja Maarianhaminat Ahvenamaal 16. juunil.

Tallinnasse jõuab tuur 17. juunil, kus Tallinna Art Weeki raames toimub kell 20 KUKU klubis "Diverse Universe´i" raamatu Eesti esmaesitlus, avatakse Anonymous Bohi näitus "10 Käsku" ja pühapäeval, 18. juunil kell 16 toimub Kalamaja rannas Noblessneri sadamalinnakus Tallinnn Art Weeki performance-festival, esinejateks lisaks eelpool nimetatutele veel Nathan Hendrickson (USA). Tuur lõpeb Pärnu kunstnike majas esmaspäeval 19. juunil kell 18.

Al Paldrok, kuidas valitakse välja "Diverse Universe´i" osalejad?

Non Grata on pidevas liikumises üle maailma ja teostab pidevat monitooringut universumi underground-kunstiväljadel. Sealt kreatiivresurss haarataksegi. Tegevus põhineb loomingulisel energial ja sünergial. Loomingulisi piiranguid tuuril ei ole.

Non Grata tuurid on väga intensiivsed, tiheda ajagraafiku ja laia geograafilise ulatusega. Kuidas füüsis selle vastu peab?

Tuuril olles muidugi mingit muud elu pole. Mina olen ratastel 11 kuud aastas — Euroopas, Aasias, Ameerikas — see ongi minu isiklik elu ja kodus sohval teleka vaatamine või kamina paistel hea raamatu lugemine on pigem ebareaalsus, nagu enamikule on the road-kogemus. Kindlasti on tegemist olukorraga, kus oma tavalisest mugavustsoonist tuleb väljuda – see on ka selle praktika eesmärk. Oma füüsiliste ja vaimsete piiride kompamine, murdmine ja venitamine käib asja juurde. Kui kuulata asjaosaliste tagasivaateid, siis viibimine loominguliselt laetud keskkonnas ning enda pidev proovilepanek ja väljakutsetele vastamine on unikaalseks kogemuseks olnud pea kõigile osalenutele. Selline elu võib muidugi muutuda ohtlikult patoloogiliseks – see on sõltuvust tekitav eksperimentaalne aegruum.

Milline on "Diverse Universe´i" ampluaa, esinejaskond ja sihtgrupp?

"Diverse Universe" on interdistsiplaarne festival, kus ühinevad kujutav kunst, noise, muusika, kirjandus, spoken word, luule, teater, tants, AV-meedium, tehnika ja teadus. Kunst on meie jaoks kõigi eluvaldkondade süntees ja eelkõige protsess. Tegutseme väljaspool galeriikunsti piire ja kuigi meie teed ametliku kunstiga ka aeg-ajalt põrkuvad, siis tegelikult on meie praktikad väga erinevad. Muuseumid on kogunud läbi aastatuhandete vaid kommertsiaalseid tombukesi – objekte, mis on loomingulise protsessi kõrvalproduktid, mitte eesmärk. Kunstiline protsess on nagu alkeemia. Alkeemikute eesmärgiks oli valmistada kulda, kuid sajandite vältel arenesid selle püüdluse kõrvalhoovustena paratamatult ka meditsiin, ravimid, tehnika, keemiatööstus jne. Kunst ongi eelkõige vahend – tööriist protsessi elus hoidmiseks.

Kuidas te endi tegevust finantseerite? Selline mastaap nõuab kindlasti materiaalseid ressursse, mida kunstis eriti ei liigu.

Mõnes kohas müüakse ka pileteid. Kuidas kohapealsed organiseerijad oma korraldatavat üritust finantseerivad, on nende endi rida. See on hiiglaslik, ülemaailmne network. Meid kutsutakse ja me läheme. Kui sa järgid oma rada, siis leiad sa ka võimalused — nii vaimsed kui materiaalsed. Eestis levinud arusaam, et kunstnikud elavad alati maksumaksja kulul ja kulka rahadest, on müüt. Kodumaine rahastus katab ehk 10 protsenti meie otsestest kuludest ja see on omapoolseks kaasfinantseerimiseks ülioluline. Sõita kolme kuu jooksul 20 000 kilomeetrit, esineda 15 maal 30 Euroopa linnas — iga ettevõtmine koos kõigi faktoritega maksab vähemalt 10 000 eurot. Korruta see linnade arvuga ja ongi 300 000 koos. Interkontinentaalsete ja kohalike kunstnike lennureisid, kohalikud organisaatorid, tehnika, majutused, toitlustused, materjalid, reklaam, kodulehed, tuuribuss, kummid, jooksev remont, laevad, bensiin, teemaksud... Mittetulundussektor üle maailma katab suure osa oma ühiskondlikest tegemistest vabatahtliku tasuta tööga, in kind-rahastusega. Kui ühe tuuriga on seotud umbes 1000 inimest, igaüks paneb oma panuse ja leiab vahendid, siis nii see toimibki. Meie võtame oma festivalidel Eestis vastu kunstnikke üle maailma. Nad on huvitatud siia tulemisest, sest siis läheme ka meie nende kutse peale. Samamoodi on ka Aasia ja Ameerika tuuridel, kus me igal aastal käime. On ka teisi mudeleid – kunagi arreteeriti meid Kopenhaagenis ja peeti liiga kaua vangis. Läksin Taani riigi vastu kohtusse ja võitsin. Nende rahadega on näiteks välja antud meie Punane Raamat "Art of The Invisibles — Nähtamatute Kunst" nr. 2.

Kuidas pannakse paika tuuride logistika?

Teeme suures laastus plaane umbes aasta jagu ette. Detailidega saab tegeleda jooksvalt. Oluline roll on inimestel, kellega toimib sünergia. Valin esinemispaiku selle järgi, mis inspireerivad loominguliselt. Mõnikord on selleks artworld’i kantsid New York ja London ja Pariis. Teinekord USA ääretud avarused, Lõuna-Ameerika getod või Aasia või Skandinaavia tegevuskunstifestivalid. Kutseid on kohati nii palju, et on võimalus valida. Mõnda kohta näiteks ei tahagi minna. Maailm on ambivalentne eksperimentaalne ruum ja kunst on pidevas liikumises olev loominguline protsess.

"Diverse Universe´i" tuuridel on igas peatuspaigas uued etteasted? Millal ja kuidas need teosed luuakse ja palju olete seotud poliitiliste sündmustega?

Performance´id on eelkõige konteksti- ja kohaspetsiifilised. Ma ei tee enamasti mingeid konkreetseid plaane ja üldnõutud teoste kirjeldusi ette ei saada. Kõik otsustatakse esinemispaigas või valitakse esinemispaik kohapeal saadud inspiratsiooni käigus. Haaratakse sisuliselt kaasa kohalik kultuuritaust, ajalugu, stereotüübid, loodus, inimesed, poliitika, isiklikud kogemused ja segatakse need kõik kokku üheks. Moodustub konkreetse ühiskonna eksistentsiaalne minimudel, mis kujuneb oma erinevate tasanditega konkreetsele ideele taustaks või on teos iseeneses. Paljud nimetavadki Non Gratat poliitiliseks nähtuseks, aga see on vaid meie tegevuse üks tahk. Kunst võib olla nii mõjuvõimas poliitiline instrument kui ka kõiki eluvaldkondi — sotsiaalsed struktuurid, ajalugu, personaalne tundeelu, natsionalism, füüsilised ja vaimsed vajadused, kirjutatud ja kirjutamata seadused, antropoloogia, geograafia, filosoofia, helid, lõhnad, ihad ja nende kõrval ka poliitika – amalgaamiv sulatusahi. Kunst on ebastandardsete strateegiate kasvulava ja neid praktikaid peaks pidevalt ka tavaelus rakendama, kui me tahame maailmale uut suunda anda. Tänapäeva maailmas ongi see probleem, et intelligents on taandunud otsuste tegemisest ja jätnud võimu professionaalsetele poliitikutele, kes omakorda on lihtsalt marionettideks globaalsetele majandusringkondadele. Mitte et poliitikud oleks otseselt pahad, aga nende IQ ei võimaldagi rohkemat. Kas kunst võib muuta maailma — see on see tihti esitatav küsimus, aga küsimuses on lihtsalt see põhimõtteline viga, et küsides peetakse silmas vaid materiaalseid tompusid. Kunstiteos võib muidugi teoreetiliselt kellegi individuaalsel tasandil "äratada", kuid tegelikult muudab maailma loominguliste inimeste ülemaailmne kreatiivne ühendatud jõud ja mõte. Me kõik — heliloojad, filosoofid, kunstnikud, teadlased, filmimehed — oleme selle hoovuse osa.

Milline on "Diverse Universe´i" auditoorium?

Sõltuvalt esinemiskohast on publikut paarikümnest tuhandeteni. On olnud ka kümneid ja isegi sadu tuhandeid. Performance’i ringkondades on muidugi ka spetsialiseerunud muuseumiperformandid ja end underground-ina määratlenud kunstnikud, kuid meie liigume erinevates ringkondades ja institutsioonides, subkultuurides ja valdkondadevaheliselt. Universumi kultuurilist liigirikkust avastatakse kontinentideülese seltskonnaga läbi kõikide sotsiaalsete kihtide. Verbaalkultuuri templitest Tallinnas ja Barcelonas kuni eraklike konseptuaalfilosoofide elitaarsete klubideni. Kunstikoolidest ja Fluxuse vaimust muserdatud Leedust noortekeskusteni Sabadellis. Berliini kultuuritehastest ja tänavagaleriidest Hispaania hipi-punk-skvottideni, Eesti-Soome-Rootsi galeriidest ja kunstihallidest metropolide linnakeskkondadeni, Riia piimaklubidest Pariisi tippülikoolideni ja muidugi toimuvad igal pool ka tänavaaktsioonid. Samades linnades on esinetud nii paarikümnepealisele punkarite "koertekarjale" kui linnapeade pingviiniparaadidele, frustreerunud illegaalimmigrantidele, trippivatele kanepipoeetidele ja isegi politseikaskaadidele.

Kuidas teie etendusi üle maailma vastu võetakse?

Interpreteering on vaba ja igaüks võtab toimuvat vastu oma kultuuritaustast ja mõttemaailmast lähtuvalt. Ega ka maali või skulptuuri kõrval ei saa autor seista ja seletada, mida ta sellega mõtles. "Diverse´il" on väga erinevaid esinejaid, kellel kõigil on erinevad väljendusvahendid ja meetodid. See teebki sellest festivalist "Diverse Universe’i". Erinevate rasside, kultuuride ja generatsioonide esindajad lükatakse valdkondadeüleselt ühte sulatusahju — kunstikeel on universaalne ja toimib ilma verbaalsete seletusteta. Publiku kaasamine on üks põhilisi erinevusi teiste festivalidega võrreldes. Tihtipeale toimime vaid päästikuna ja seejärel vallandunud kontrollitud kaoses ei saa keegi aru, kus on publik ja kus kunstnik. Erinevalt tavateatrist saab performance’ite publik olla kunstiteosega vahetus kontaktis või lausa tegevuse keskel. Energiavahetus publikuga on avalike tegevuskunstiaktsioonide puhul ülimalt oluline. Võib isegi öelda, et teos sünnib sageli publiku kaasmõjul.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: