Arvustus. "Keskkond" näitab, kui võimas on mõttejõud ({{commentsTotal}})

Renaud Herbin
Renaud Herbin "Keskkond" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uus lavastus
Renaud Herbin "Keskkond"
Lavakujundus: Mathias Baudry
Nukud: Paulo Duarte
Helikujundus: Morgan Daguenet
Valguskujundus: Fanny Brushi, Fabien Bossard
Lavakonstruktsioon: Christian Rachner, Philippe Baretti
Kunstiline koostöö: Aïtor Sanz Juanes, Julika Mayer, Christophe Le Blay

Lavastuse "Keskkond" peategelaseks on poiss, kes on kukkunud kaevu. Prantsuse nukunäitleja Renaud Herbin ronib kaevusuule ja äratab ta ellu – algab fantastiline mäng nööridega, sest meie peategelane on marionettnukk.

Nimetu poiss koosneb lülidest, mille külge on kinnitatud nöörid. Tema jalad ja käed on ülejäänud kehaga võrreldes palju suuremad, kuid see ei paista teda ennast häirivat. Poiss ärkab, ta on istuli ja vaatab enda ümber – tühjus. Tasapisi hakkab ta end üles ajama, iga niiditõmme tõstab teda aina rohkem püsti. Nuku lüliline keha on inimkeha koopia, seetõttu on tema liigutusi isegi vaadates kehaliselt tunda. Poiss hakkab uudistama kaevu seinu, väljapääsu ei paista olevat. Kõrgustesse hüppamine jääb samuti tulemusteta, see väsitab keha ja vaimu, targem on hoopis uue keskkonnaga harjuma hakata.

Paistab, et ta veedab seal öö või mitugi, põrandale heites kombib ta selle pinda, mis ühtäkki tema all hingama hakkab. Poisi suust on kuulda raskeid ohkeid, ta ei paista oma olukorraga rahul olevat. Edasine nõuab veidi rohkem fantaasia kaasamist, sest vaataja peab suutma poisi mõtete ja tegudega kaasas käia. Muusika võimendub ja selle saatel alustab tegelane tantsimist. Ma ei ole veel kunagi näinud ühtegi marionetti technomuusika järgi tantsimas. Ta tõeliselt feel'ib, kui seda nii kirjeldada võib. Vaimustav vaatepilt!

Renaud Herbin näitab marioneti käsitlemise oskuseid oma parimast küljest. Nukk tõesti elab, ta tunnetab muusikat ja laseb end sellest kanda. Technobiit ja tantsiv marionett on minu jaoks selle lühikese etenduse kõrghetkeks. Ühtlasi näen, et muusika ja liikumine on poisi sisemise mina peegel, mis hoolimata võõrast keskkonnast end ilmutada laseb.

Sisemise kirega tantsitud hetk saab aga läbi ja kaevu hakkab voolama vesi. Vesi vibreerib veel mõnda aega õrnalt muusikarütmides, moodustades nii pisikesi võbelusi. Vesi voolab seni, kuni on katnud kogu pinna, nii et poisi jalataldu enam ei paista. Kaevu keskel on pisike sügavik, kuhu on kogunenud rohkem vett. Marionetipoiss võtab seda kui mudavanni ja istub sinna mõnuga veega mängima. Kord pistab ta pea vee alla, siis jälle üles tagasi ja nii mitu korda järjest. Lõpuks on ta hinge nii kaua kinni hoidnud, et hüppab suure hooga veest välja. Ta on märg ja väsinud, tõmbub kägarasse ja jääb liikumatuks.

Lavastus "Keskkond" näitab, kui oluline on ümbritsevaga suhestuda ja seda eelkõige sisemiselt. Leida selles midagi, mis inspireeriks – kas liikuma, kõnelema või hoopis kirjutama. Ühtlasi näitab lavastus, kui võimas on mõttejõud, mis meile antud on. Uhkes üksinduses suudab poisina käsitletav marionett uurida kogu oma ümbrust ja nautida seda, mida tema kujutlusvõime talle pakub. Vaatajale pakub Renaud Herbini looming tõelise professionaalse maiuspala. Lisaks nukule osutub vaatemänguks ka nukunäitleja töö, sest see, kuidas marionettnukku käsitsetakse, on samuti väärt jälgimist.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: