Eesti esimene võõrkeelne e-raamatukogu võimaldab lugeda ka ilma internetita ({{commentsTotal}})

Võõrkeelne raamatukogu OverDrive
Võõrkeelne raamatukogu OverDrive

Tallinna Keskraamatukogu liitus mai lõpus rahvusvahelise e-raamatukogude süsteemiga OverDrive, mis toob siinsete lugejateni värske võõrkeelse kirjanduse. Uus süsteem võimaldab laenatud e-raamatuid lugeda ka ilma veebiühenduseta.

E-raamat, mis peaks olema digiajastul hea alternatiiv paberraamatule, jääb absurdse hinna juures enamikele inimestele siiski kättesaamatuks, raamatupoodides küündivad e-raamatute hinnad samale tasemele füüsiliste teostega. Sellele olukorrale pakuvad lahendust raamatukogud, kes arendavad välja süsteeme, kuidas tuua digiraamat inimestele kätte ka ilma raha välja käimata.

Alates 2012. aastast on Tallinna Keskraamatukogus toiminud e-raamatukogu ELLU, kust saab tasuta laenata värskeid eestikeelseid e-raamatuid. Keskraamatukogu töötlusosakonna pearaamatukoguhoidja Eva Suik kinnitas, et digitaalsete raamatute laenamise on inimesed hästi vastu võtnud, sest näiteks 2016. aastal laenati 18 306 e-raamatut, mis näitab ligi 30 protsenti kasvu 2015. aasta ees.

Huvitava statistikana tõi ta välja, et e-raamatuid loevad rohkem naised, 2016. aastal olid nende e-raamatute lugejatest suisa 75 protsenti naised. "Kõige noorem kasutaja oli 7-aastane ja kõige vanem 90," tõi ta välja ja lisas, et e-raamatute lugemise teenus on siiski suunatud eelkõige lastele ja noortele.

Alates 22. maist on Tallinna Keskraamatukogu lugejatel võimalus laenutada ka võõrkeelseid e-raamatuid, kuna liituti rahvusvahelise süsteemiga OverDrive. "OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid," ütles ta ja lisas, et teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu üle maailma ning esimesena Eestis liitus nüüd ka Tallinna Keskraamatukogu. "Pisut rohkem kui kahe nädala jooksul, mil inimesed on OverDrive'i kasutada saanud, on veebilehte külastatud enam kui 1000 korda ning laenutusi lisandub iga päevaga."

Võõrkeelse e-raamatukogu suureks plussiks on see, et laenatud teoseid saab lugeda ilma veebiühenduseta. "Selleks tuleb laenatud e-teavikud laadida alla kas seadmesse installeeritud OverDrive’i rakendusse või internetibrauserisse," kinnitas Suik ja tõdes, et juurdepääs teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

Samuti tõi ta välja mõned teosed, mille paberraamatud ei ole veel raamatukokku jõudnud, aga mida juba praegu on võimalik värske keskkonna vahendusel lugeda. "Näiteks Cassandra Clare’i raamatusarja "The Dark Artifices" teine osa "Lord of Shadows", Jenny Han’i raamatusarja "To All the Boys I've Loved Before" kolmas osa "Always and Forever, Lara Jean" ja Sarah J. Maas’i raamatusarja "A Court of Thorns and Roses" kolmas osa "A Court of Wings and Ruin"."

Kuigi pealtnäha tundub, et e-raamat lahendaks ka probleemi, et inimesed peavad populaarset raamatut järjekorras pikka aega ootama, siis tegelikult nii ei ole. "Üheks ühiseks jooneks meie e-raamatukogudes on see, et ühel ostetud litsentsil saab samaaegselt olla üks lugeja," selgitas ta. See tähendab, et kui raamatukogu on ostnud ainult ühe litsentsi, siis saabki seda korraga lugeda vaid üks inimene, teised peavad aga ootama.

"E-raamatu litsentsile kehtib raamatukogu jaoks jaehind, mis tähendab, et e-raamatut on sageli kallim osta kui sama teose trükitud versiooni, mida müüakse raamatukogudele jaehinnast oluliselt soodsamalt," nentis Suik ja mainis, et lisaks muutuvad raamatukogule kulukaks litsentsidele seatud laenutuskordade arvud. "Tänaseks on peaaegu kõik kirjastajad eestikeelsete e-raamatute litsentsile kehtestanud 10 laenutuskorra piirangu varasema 20 laenutuskorra asemel ja see on e-raamatute ostmist raamatukogu jaoks üha kulukamaks muutnud," sõnas ta ja tõi välja, et jätkuvalt on kirjastusi, kes raamatukogule kõikide soovitud e-raamatute litsentse ei müü. "OverDrive keskkonnas müüakse litsentse väga erinevate tingimustega nii hinna kui ka kehtivuse osas."

Virtuaalsete raamatute lugemine muutub küll üha populaarsemaks, kuid paberraamatute turgu need Suigu sõnul veel õige pea asendama ei hakka. "E-raamatute laenamine pakub täiendavaid võimalusi nendele inimestele, kes eelistavad raamatuid lugeda nutiseadmete vahendusel, aga see jääb praegu siiski selgelt alla paberraamatutele, ka eesti kirjastajate hinnangul on meie e-raamatute turg pigem väike."

Loe OverDrive'i e-raamatukogu kohta lähemalt siit.



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: