Eesti esimene võõrkeelne e-raamatukogu võimaldab lugeda ka ilma internetita ({{commentsTotal}})

Võõrkeelne raamatukogu OverDrive
Võõrkeelne raamatukogu OverDrive

Tallinna Keskraamatukogu liitus mai lõpus rahvusvahelise e-raamatukogude süsteemiga OverDrive, mis toob siinsete lugejateni värske võõrkeelse kirjanduse. Uus süsteem võimaldab laenatud e-raamatuid lugeda ka ilma veebiühenduseta.

E-raamat, mis peaks olema digiajastul hea alternatiiv paberraamatule, jääb absurdse hinna juures enamikele inimestele siiski kättesaamatuks, raamatupoodides küündivad e-raamatute hinnad samale tasemele füüsiliste teostega. Sellele olukorrale pakuvad lahendust raamatukogud, kes arendavad välja süsteeme, kuidas tuua digiraamat inimestele kätte ka ilma raha välja käimata.

Alates 2012. aastast on Tallinna Keskraamatukogus toiminud e-raamatukogu ELLU, kust saab tasuta laenata värskeid eestikeelseid e-raamatuid. Keskraamatukogu töötlusosakonna pearaamatukoguhoidja Eva Suik kinnitas, et digitaalsete raamatute laenamise on inimesed hästi vastu võtnud, sest näiteks 2016. aastal laenati 18 306 e-raamatut, mis näitab ligi 30 protsenti kasvu 2015. aasta ees.

Huvitava statistikana tõi ta välja, et e-raamatuid loevad rohkem naised, 2016. aastal olid nende e-raamatute lugejatest suisa 75 protsenti naised. "Kõige noorem kasutaja oli 7-aastane ja kõige vanem 90," tõi ta välja ja lisas, et e-raamatute lugemise teenus on siiski suunatud eelkõige lastele ja noortele.

Alates 22. maist on Tallinna Keskraamatukogu lugejatel võimalus laenutada ka võõrkeelseid e-raamatuid, kuna liituti rahvusvahelise süsteemiga OverDrive. "OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid," ütles ta ja lisas, et teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu üle maailma ning esimesena Eestis liitus nüüd ka Tallinna Keskraamatukogu. "Pisut rohkem kui kahe nädala jooksul, mil inimesed on OverDrive'i kasutada saanud, on veebilehte külastatud enam kui 1000 korda ning laenutusi lisandub iga päevaga."

Võõrkeelse e-raamatukogu suureks plussiks on see, et laenatud teoseid saab lugeda ilma veebiühenduseta. "Selleks tuleb laenatud e-teavikud laadida alla kas seadmesse installeeritud OverDrive’i rakendusse või internetibrauserisse," kinnitas Suik ja tõdes, et juurdepääs teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

Samuti tõi ta välja mõned teosed, mille paberraamatud ei ole veel raamatukokku jõudnud, aga mida juba praegu on võimalik värske keskkonna vahendusel lugeda. "Näiteks Cassandra Clare’i raamatusarja "The Dark Artifices" teine osa "Lord of Shadows", Jenny Han’i raamatusarja "To All the Boys I've Loved Before" kolmas osa "Always and Forever, Lara Jean" ja Sarah J. Maas’i raamatusarja "A Court of Thorns and Roses" kolmas osa "A Court of Wings and Ruin"."

Kuigi pealtnäha tundub, et e-raamat lahendaks ka probleemi, et inimesed peavad populaarset raamatut järjekorras pikka aega ootama, siis tegelikult nii ei ole. "Üheks ühiseks jooneks meie e-raamatukogudes on see, et ühel ostetud litsentsil saab samaaegselt olla üks lugeja," selgitas ta. See tähendab, et kui raamatukogu on ostnud ainult ühe litsentsi, siis saabki seda korraga lugeda vaid üks inimene, teised peavad aga ootama.

"E-raamatu litsentsile kehtib raamatukogu jaoks jaehind, mis tähendab, et e-raamatut on sageli kallim osta kui sama teose trükitud versiooni, mida müüakse raamatukogudele jaehinnast oluliselt soodsamalt," nentis Suik ja mainis, et lisaks muutuvad raamatukogule kulukaks litsentsidele seatud laenutuskordade arvud. "Tänaseks on peaaegu kõik kirjastajad eestikeelsete e-raamatute litsentsile kehtestanud 10 laenutuskorra piirangu varasema 20 laenutuskorra asemel ja see on e-raamatute ostmist raamatukogu jaoks üha kulukamaks muutnud," sõnas ta ja tõi välja, et jätkuvalt on kirjastusi, kes raamatukogule kõikide soovitud e-raamatute litsentse ei müü. "OverDrive keskkonnas müüakse litsentse väga erinevate tingimustega nii hinna kui ka kehtivuse osas."

Virtuaalsete raamatute lugemine muutub küll üha populaarsemaks, kuid paberraamatute turgu need Suigu sõnul veel õige pea asendama ei hakka. "E-raamatute laenamine pakub täiendavaid võimalusi nendele inimestele, kes eelistavad raamatuid lugeda nutiseadmete vahendusel, aga see jääb praegu siiski selgelt alla paberraamatutele, ka eesti kirjastajate hinnangul on meie e-raamatute turg pigem väike."

Loe OverDrive'i e-raamatukogu kohta lähemalt siit.



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.