Peeter Sauter: siputaks pükse? ({{commentsTotal}})

;paranoia esitleb.
;paranoia esitleb. Autor/allikas: FB

Sauter käis ;paranoia kirjastuse aktsioonil, kus Heidi Paju esitles raamatut "Meeste püksid".

Kirjastus ;paranoia esitles 5. juunil Tallinnas Kanuti Gildi SAALis Heidi Paju raamatut “Meeste püksid”. Esitlusetenduse lavastas Henri Hütt, laval olid Kaisa Selde, Marko Mäetamm, Kiwa, Eerik Kändler, Indrek Spungin, Aarne Kallas, Paap Uspenski, Risto Schmidt jt. Esines ansambel Karamell.

Ega ma ei old aru saand, mis värki Kiwa ajab oma Paranoia kirjastusega.
Tasapisi hakkas tunduma, et värk ongi see, et keegi ei tohi värki mõista.
A Kiwa on ilgelt sümpaatne. Mingi sada aastat tagasi sattusin temaga lugu tegema. Siis elas ta selles ühikas, mis nüüd on Hotell 69, kus me kord armsa abikaasaga tema sünnipäeval keppi tegime...
Tähendab, mitte Kiwa sünnipäeval, aga selle tüdruku sünnipäeval, kellega siis olin.
Olgu, got carried away.
Vahtisin nina pikal ringi. Olin kodus tükk aega üksindusega tutvust teind.
MM tuli ja ütles: „Peeter, midagi ei ole veel pihta hakanud.“
„Jah, ma näen.“
Läksin etteruumi ja kuna pileteid ei müüdud, istusin ise piletimüüja laua taha ja kuna mul sularaha polnud olnud anda baaritüdrukule, jõin salaviina. Inimesed tulid ja tulid. Mitmed tahtsid pileteid osta. No oleks võind mõne ju müüagi. Kuigi pileteid mul polnud. Hakkasin paari peenema piletiostjaga diili tegema, aga lõin käega: „Täna saate tasuta!“
Üks onks istus mu selja taga. Kanuti hoidja Priit Raud või?
„Vabandust, Priit, et ma siin pileteid müün...“
„Müü, müü, väga hea, et müüd.“
„Kui saan mõne pileti müüdud panen raha kassasse, kus see kassa sul...“
„Ahh...“
...
Tüki esimeses osas jooksid kümmekond selli paljaste pükstega püüne peal ringi. Muud poldki näha, kui need püksid. Valged püksid! Alukad ja pikad püksid. Kannatas vaadata küll. Isegi väike plika mu kõrvaltoolil esireas vahtis nigu ilmaimet.
Mina vahtisin ühe silmaga seda tüdrukut.
Sest väike laps on nutikas ja maailma avastamise tahet täis.
Ei taha olla blaseerund peer.
Avastaks ka mõne uue maailma.
...
Läks rokenrolliks. Trummide taga oli Marko Mäetemm, klahve tagus Kiwa. Sellid olid harjutanud ja tantsulka laval võttis tasapisi hoogu. Kutsusin mitmeid tantsule, aga olin keskmiselt täis ja plikad ei tulnud. Võtsin siis ühe poisi. Tolle plika isa.
„Aga heidame lavale selili ja siputame pükse?“
Ma ei uskund, et ontlik inimene lollusega kaasa tuleb, aga tuli!
Siputasime pükse. See oli täielik lollus.
Hilisem on mul peast kadunud.
Vist püüdsin kainemaks saada, sest Merike ütles, et ma ei jooks. Aga kainemaks saamist alustasin paari kõva tropiga. Mille tagajärjel murdsin käeluu.
Vanasti, kui Liverpoolis elasin, ütlesid krimitaustaga sellid: „no need to get paranoid, bro...“
Nüüd võiks öelda: „But why not?“

 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: