Arvustus. "Muumia" lükkas käima Universali vaimuvaese kolliuniversumi ({{commentsTotal}})

"Muumia" ("The Mummy") Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinolevis
"Muumia" ("The Mummy")
Režissöör: Alex Kurtzman
Osades: Tom Cruise, Russell Crowe, Annabelle Wallis, Sofia Boutella, Jake Johnson
Kinodes alates 9. juunist
4/10

Kinouniversumid on kommertsfilmide reaalsus ja lähitulevik. Frantsiisid on tänaseks jõudnud ammendumiseni, üksik kangelane ja tema piltidega kola müümine ei paku enam piisavalt. Suures katlas tuleb korraga rohkem tulusat materjali kokku segada, et rahamägesid teenida. Tänu sellele on populaarsed Marveli Avengers saaga filmid, kus saavad kokku Hulk, Iron Man, Thor, Ant-Man ja Spiderman, ning võib olla enam kui kindel, et DC Justice League filmid, kus kohtuvad Batman, Superman, Wonderwoman ja Aquaman, saavad olema sama menukad.

Selline kasutamata potentsiaal pani ka Universali filmikompanii tähtsamad ninad kiiremas korras tegutsema, millest sündis The Dark Universe. Omalaadne filmimaailm, kus kohtuvad Frankenstein, Dracula, nähtamatu mees, ooperifantoom ja loomulikult ka muumia, kes nüüd juba esimesi päevi kinoekraanil tuigerdab. Kui teil tekib mõte, et millegi jaburama peale annab tulla, siis kuulute te kindlasti suurde enamusse.

Teatud mõttes võiks jutu juba siin katki jätta ning tõdeda, et selline turundusel ja kokkukuhjamisel baseeruv filmitööstus on devalveerunud idiootsuse piirimaile ning seda mingist ratsionaalsest vaatepunktist vaadata on absurd. Vastupidi, Alex Kurtzmani "Muumia" kehtestab enda jõulist tühisust igast küljest nii tähtsalt ja enesekindlalt, et sellest on võimatu mööda vaadata.

Igaüks, kes on vähegi kunagi arvuti- või videomänge mänginud, teab hästi, et enamasti on sealsed vaheklipid täielik jura. Keegi jookseb kuskil, põgeneb suure kolli eest või ajab mingit seosetut hägu ning enamasti toimuvad need asjad videos lihtsalt selleks, et inimene ei saaks midagi ära rikkuda. "Muumias" näeb täpselt sama. Ligi kaks tundi arvutimängu vaheklippe, kus toimuv on nii skemaatiline ja tühine, et eriefektide eemaldamisel meenutaks see kooliteatrit, mitte reaalset hiigeleelarvega kassahitti.

Selles lavastuslikus farsis on süüdi kinouniversumi idee. "Muumia" puhul ei oma tähtsust film kui selline, sellest on Universali filmikompaniil täiesti poogen. Kui ei tule piisavalt kinokassat, väga kahju. Kui tuleb, siis läks hästi, ja saab rääkida intervjuudes, et oi kui hea asja me nüüd tegime.

Põhiline on aga see, et tegemist on esimese seemnega, mis hakkab aastate (või, jumal hoia, isegi aastakümnete) jooksul arendama välja mingit terviklikku jaburat dimensiooni, kus muumiad kaklevad vampiiridega ja nähtamatu mees virutab ooperifantoomile labidaga vastu pead. Olles selle välja öelnud, meenutab selline kinouniversum pigem mingeid joonistusi, mida ma kuueaastasena tegin, aga eks umbes nii vanalt võibki see film veel kedagi tõeliselt vaimustada.

Russell Crowe kehastatud Dr. Jekyll, kellest saab The Dark Universe üks keskseid tegelasi, on mõistmatute motiividega kurja olemisega hea kangelane, kes enda tehtud vigade ja ohtliku olemuse tõttu on mõistnud, et kurjuse vastu saab võidelda vaid kurjaga. Selle tõttu asubki ta otsima iidset hauda, kuhu on maetud neetud Egiptuse printsess, kelle ohtlik sajatus nüüd tänapäeval murda.

Siis tuleb mängu rõõmsailmelise suli ja pikanäpumehe rolli astuv Tom Cruise koos sarjast "New Girl" tuntud Jake Johnsoniga, kes kõik totaalselt ära rikuvad ja muumia kirstust välja lasevad. Järgneb madin, rohkem madinat ja siis üks suur lõpumadin, et juhatada sisse lihtsalt järgmine film, kus kõik toimub sarnase mustri järgi.

Tõsi, sama hästi võiks sõimata koera selle eest, et ta on koer, aga just säärane paradoks seda filmi ühest otsast sööma hakkabki. Filmikompanii otsus hakata lahustama kirjandus- ja filmiajaloo kultuslikke õuduskangelasi aina madalamale tasemele - ligi kakskümmend aastat vana "Muumia" Brendan Fraseriga tundus olevat juba sügavaim põhi, kuhu langeda saab - ja paigutama neid ühte süsteemi on idee, mis oleks pidanud prügikasti lendama juba esimese idee faasis. Seda aga ei juhtunud.

Nüüd näemegi filmi, millest on kõigil tegijatel nii ükskõik, et stsenaariumist on kadunud igasugune ambitsioon ja loogika. Ustav ja sihikindel arheoloog, keda kehastab Annabelle Wallis, hakkas näiteks mingil hetkel Tom Cruise'i kakluse taustal karjuma: "Anna sellele muumiale molli! Viruta talle!" Nojah, naljakas, ha-ha, aga kas selliste idiootsuste jaoks on vaja kulutada miljoneid? On võimatu eitada, et "Muumia" poleks selle tühisuse juures siiski mingil määral meelelahutuslik, sest näitlejad on valitud küllalt hästi ja muumiate tolmuks tümitamine toob rahuloleva naeratuse näole, kuid sellest jääb väheks.

Ärge minge seda filmi kinno vaatama. Ainult siis, kui film eriti võimsalt kinodes ebaõnnestub, on äkki mingisugune õrn lootus, et Universali tume universum jääb välja arendamata ja tulevad põlvkonnad mõtlevad Dracula nime kuuldes pikem Bram Stokeri romaanile ja 20. sajandi alguse linateostele, mitte mingisugusele kinotööstuse junnile, mis sündis suure rahanälja tõttu. Ameerika kinodes film juba ebaõnnestus, Eestis see-eest sai möödunud nädalavahetuse vaadatuimaks...

Muumiate maine on jäädavalt rikutud, aga must märk jäi neile juba 2000. aastate algul külge. Mis siis ikka, nad polegi kõige ägedamad pahalased.



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: