Arvustus. "Muumia" lükkas käima Universali vaimuvaese kolliuniversumi ({{commentsTotal}})

"Muumia" ("The Mummy") Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinolevis
"Muumia" ("The Mummy")
Režissöör: Alex Kurtzman
Osades: Tom Cruise, Russell Crowe, Annabelle Wallis, Sofia Boutella, Jake Johnson
Kinodes alates 9. juunist
4/10

Kinouniversumid on kommertsfilmide reaalsus ja lähitulevik. Frantsiisid on tänaseks jõudnud ammendumiseni, üksik kangelane ja tema piltidega kola müümine ei paku enam piisavalt. Suures katlas tuleb korraga rohkem tulusat materjali kokku segada, et rahamägesid teenida. Tänu sellele on populaarsed Marveli Avengers saaga filmid, kus saavad kokku Hulk, Iron Man, Thor, Ant-Man ja Spiderman, ning võib olla enam kui kindel, et DC Justice League filmid, kus kohtuvad Batman, Superman, Wonderwoman ja Aquaman, saavad olema sama menukad.

Selline kasutamata potentsiaal pani ka Universali filmikompanii tähtsamad ninad kiiremas korras tegutsema, millest sündis The Dark Universe. Omalaadne filmimaailm, kus kohtuvad Frankenstein, Dracula, nähtamatu mees, ooperifantoom ja loomulikult ka muumia, kes nüüd juba esimesi päevi kinoekraanil tuigerdab. Kui teil tekib mõte, et millegi jaburama peale annab tulla, siis kuulute te kindlasti suurde enamusse.

Teatud mõttes võiks jutu juba siin katki jätta ning tõdeda, et selline turundusel ja kokkukuhjamisel baseeruv filmitööstus on devalveerunud idiootsuse piirimaile ning seda mingist ratsionaalsest vaatepunktist vaadata on absurd. Vastupidi, Alex Kurtzmani "Muumia" kehtestab enda jõulist tühisust igast küljest nii tähtsalt ja enesekindlalt, et sellest on võimatu mööda vaadata.

Igaüks, kes on vähegi kunagi arvuti- või videomänge mänginud, teab hästi, et enamasti on sealsed vaheklipid täielik jura. Keegi jookseb kuskil, põgeneb suure kolli eest või ajab mingit seosetut hägu ning enamasti toimuvad need asjad videos lihtsalt selleks, et inimene ei saaks midagi ära rikkuda. "Muumias" näeb täpselt sama. Ligi kaks tundi arvutimängu vaheklippe, kus toimuv on nii skemaatiline ja tühine, et eriefektide eemaldamisel meenutaks see kooliteatrit, mitte reaalset hiigeleelarvega kassahitti.

Selles lavastuslikus farsis on süüdi kinouniversumi idee. "Muumia" puhul ei oma tähtsust film kui selline, sellest on Universali filmikompaniil täiesti poogen. Kui ei tule piisavalt kinokassat, väga kahju. Kui tuleb, siis läks hästi, ja saab rääkida intervjuudes, et oi kui hea asja me nüüd tegime.

Põhiline on aga see, et tegemist on esimese seemnega, mis hakkab aastate (või, jumal hoia, isegi aastakümnete) jooksul arendama välja mingit terviklikku jaburat dimensiooni, kus muumiad kaklevad vampiiridega ja nähtamatu mees virutab ooperifantoomile labidaga vastu pead. Olles selle välja öelnud, meenutab selline kinouniversum pigem mingeid joonistusi, mida ma kuueaastasena tegin, aga eks umbes nii vanalt võibki see film veel kedagi tõeliselt vaimustada.

Russell Crowe kehastatud Dr. Jekyll, kellest saab The Dark Universe üks keskseid tegelasi, on mõistmatute motiividega kurja olemisega hea kangelane, kes enda tehtud vigade ja ohtliku olemuse tõttu on mõistnud, et kurjuse vastu saab võidelda vaid kurjaga. Selle tõttu asubki ta otsima iidset hauda, kuhu on maetud neetud Egiptuse printsess, kelle ohtlik sajatus nüüd tänapäeval murda.

Siis tuleb mängu rõõmsailmelise suli ja pikanäpumehe rolli astuv Tom Cruise koos sarjast "New Girl" tuntud Jake Johnsoniga, kes kõik totaalselt ära rikuvad ja muumia kirstust välja lasevad. Järgneb madin, rohkem madinat ja siis üks suur lõpumadin, et juhatada sisse lihtsalt järgmine film, kus kõik toimub sarnase mustri järgi.

Tõsi, sama hästi võiks sõimata koera selle eest, et ta on koer, aga just säärane paradoks seda filmi ühest otsast sööma hakkabki. Filmikompanii otsus hakata lahustama kirjandus- ja filmiajaloo kultuslikke õuduskangelasi aina madalamale tasemele - ligi kakskümmend aastat vana "Muumia" Brendan Fraseriga tundus olevat juba sügavaim põhi, kuhu langeda saab - ja paigutama neid ühte süsteemi on idee, mis oleks pidanud prügikasti lendama juba esimese idee faasis. Seda aga ei juhtunud.

Nüüd näemegi filmi, millest on kõigil tegijatel nii ükskõik, et stsenaariumist on kadunud igasugune ambitsioon ja loogika. Ustav ja sihikindel arheoloog, keda kehastab Annabelle Wallis, hakkas näiteks mingil hetkel Tom Cruise'i kakluse taustal karjuma: "Anna sellele muumiale molli! Viruta talle!" Nojah, naljakas, ha-ha, aga kas selliste idiootsuste jaoks on vaja kulutada miljoneid? On võimatu eitada, et "Muumia" poleks selle tühisuse juures siiski mingil määral meelelahutuslik, sest näitlejad on valitud küllalt hästi ja muumiate tolmuks tümitamine toob rahuloleva naeratuse näole, kuid sellest jääb väheks.

Ärge minge seda filmi kinno vaatama. Ainult siis, kui film eriti võimsalt kinodes ebaõnnestub, on äkki mingisugune õrn lootus, et Universali tume universum jääb välja arendamata ja tulevad põlvkonnad mõtlevad Dracula nime kuuldes pikem Bram Stokeri romaanile ja 20. sajandi alguse linateostele, mitte mingisugusele kinotööstuse junnile, mis sündis suure rahanälja tõttu. Ameerika kinodes film juba ebaõnnestus, Eestis see-eest sai möödunud nädalavahetuse vaadatuimaks...

Muumiate maine on jäädavalt rikutud, aga must märk jäi neile juba 2000. aastate algul külge. Mis siis ikka, nad polegi kõige ägedamad pahalased.



Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: