Galerii ja video: Vaba Lava avaldas tuleva hooaja kuraatorprogrammi ({{commentsTotal}})

13. juunil kuulutati välja Vaba Lava teatrikeskuse 2017/2018 hooaja kuraatoriprogramm ning tehti teatavaks ka Vaba Lava ja NUKU teatri ühine lavastus EV 100 teatriprogrammi "Sajandi lugu".

Vaba Lava uue hooaja teemadeks on "Big Data" (andmete üleküllus) ja "Post-truth" (tõejärgsus). Lavastusprojektid on välja valinud Vaba Lava 2017/18 hooaja kuraatorid José Alfarroba ja Tristan Barani Prantsusmaalt. Konsultandiks on Vaba Lava teatrikeskuse juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv. EV 100 teatriprojekti lavastuse valisid välja kuraatorid koostöös Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolvi ja NUKU teatri esindajate Mirko Rajase ja Joonas Tartuga.

Kultuurportaal tegi kuraatorprogrammi avaldamise ürituselt otseülekande. Vaata videot:

Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluvad:

Alexandre Zeffi "Big Data"

Lavastus käsitleb tänapäevast digitaalset revolutsiooni, meeletut personaalse info kogumist ja vahendamist, mis viib meid uude ajastusse, kus kõik on võimalik. Kuid samuti seisame silmitsi riskiga kõik kaotada, nähes kuidas meie anonüümsus ja privaatsus hääbuvad. Esietendub septembris.

Rainer Sarneti "Öö lõpp"

Lavastus on dramatiseering F. Mauriaci romaani "Öö lõpp" põhjal, mille keskseks teemaks on tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde? Loo kangelanna Therese Desqueryroux on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes. Esietendub detsembris.

Mart Kampuse, Liina Keevalliku ja Christina Batmani "Pilveooper ehk Dido probleem"

Lavastus räägib inimeseks olemiseks olukorras, kus pea kohal on taevas täis informatsiooni. Kogu "personaalpilvedesse" salvestatud infohulk on sama kontrollimatu nagu ilm ise ja iga kell võib sealt kohatul hetkel midagi alla sadada. Esietendub jaanuaris.

Salvatore Calcagno "Pandora 3.0"

Lavastus räägib generatsioonist Z, tänapäevastest noortest, kes on sündinud 1995. Kunstnikud soovivad projekti raames kaasata noori, kellega koos luuakse piirideta portree suuremeelsusest, hellusest ja kiindumusest, inimestest, kes kujutavad meie tulevast maailma. Esietendub mais.

Armel Rousseli “Kevadine ärkamine”

Lugu põhineb 1891. aastal Saksamaal ilmunud Frank Wedekindi samanimelisel näidendil. Esietendub aprillis.

Andri Luubi "(Teisitimõtleja)"

Lavastus räägib endisest punkarist ja bändimehest, kes omal ajal teadis, millisele diktaatorile vastandudes ta oma laule kirjutas. Lavastuse peaosas on Ivo Uukivi ja see esietendub kevadel 2018.

2018. aasta juunis toimuv rahvusvaheline etenduskunstide hackathon toob kokku noored lavastajad, näitlejad ja tantsijad nii Eestist, Prantsusmaalt kui mujalt maailmast.

Kuraator José Alfarroba ütles, et oli väga palju huvitavaid projekte. "Valik sündis mõtteviisi põhjal ja valituks osutusid lavastused, mis vastasid kõige paremini kutsungi teemale ning kaasasid prantsuse ja eesti etenduskunstnikke. Järgmiseks võiksid sündida koostööd Eesti ja välismaiste kunstnike vahel ning publikuga sõbraks saamine. See kutsung tõi Prantsusmaa teatritegijate hulgas suurt tähelepanu Vaba Lavale ja Eestile. Lihtne oleks olnud tuua siia väga kuulsaid artiste, kuid valisime välja potentsiaalsed, värske ja avatud mõtteviisiga tegijad."

Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv ütles, et Vabal Laval on suur rõõm töötada koos selliste prantsuse teatriekspertidega nagu José Alfarroba ja Tristan Barani. "José Alfarroba peab oma missiooniks noorte talentide leidmist ning nende karjääri toetamist rahvusvahelisel kunstnikuteel. Vaba Lava ideekonkursi tulemuste üle võib aga selles mõttes rõõmu tunda, et osalesid mitmedki maailma tipplavastajad, mis on meile suureks komplimendiks."

José Alfarroba on sündinud 1950. aastal Lõuna-Portugalis. 1969. aastal kolis ta poliitilistel põhjustel Prantsusmaale ning töötas esmalt organisatsioonis Culture and Freedom Network of Léo Lagrange. 1984. aastal sai José Alfarrobast Rutebeufi nimelise teatri (Le théâtre Rutebeuf) kunstiline juht ja direktor. Sellesse perioodi jäi ka tänavakunsti festivali Folies Urbaines asutamine. 1998. aastal alustas Jose tööd teatri Théâtre de Vanves kunstilise juhi ja direktorina. Théâtre de Vanves on interdistsiplinaarne etenduskunstide keskus, kus on esindatud nii kaasaegne sõna-, tantsu- ja muusikateater kui ka film. 2016. aastal toimub Vanves´is juba 19. korda rahvusvaheline festival Artdanthé, mille initsiaatoriks oli José Alfarroba. Festivali põhifookuses on kaasaegne tants, kuid esindatud on ka teised etenduskunstid – sõnateater, performance´id, visuaalteater jne.

Tristan Barani on õppinud Pariisi 2. Ülikoolis (Université Paris 2 Panthéon-Assas) õigusteadust ning meediat ja avalikke suhteid. Ta on seotud Théâtre de Vanves´iga alates 2006. aastast. Alates 2010. aastast on Tristan Barani koos José Alfarrobaga arendanud rahvusvahelisi suhteid Artdanthé festivali raames. Kui Théâtre de Vanves juhiks sai Anouchka Charbey, sai Tristanist interdistsiplinaarse etenduskunstide festivali Artdanthé programmijuht. 2015. aastal valiti Tristan Prantsuse Kultuuriministeeriumi valitsusalas oleva komisjoni DRAC Île-de-France kaasaegse tantsu eksperdiks. Lisaks juhib Tristan Vanves´i, Brüsseli ja Pariisi noorte etenduskunstnike vahetus- ja koostööprogrammi.

31. jaanuaril lõppenud Vaba Lava ideekonkurssidele laekus projektiteatritelt, vabatruppidelt ja vabakutselistelt loojatelt 142 taotlust, sealjuures 30 taotlust Eestist ja 112 taotlust välismaalt. Taotlusi esitati pea kõikidest Euroopa riikidest, lisaks USA-st, Kanadast ja Taiwanist. Välisriikidest tuli kõige suurem arv taotlusi Prantsusmaalt (25), palju projektiideid laekus ka Venemaalt (18) ja Belgiast (11).

Vaba Lava 2017/2018 kuraatoriprogrammi Ideekonkursile oodati lavastusprojekte, mis käsitleksid informatsiooni ülekülluse (Big Data) ning tõejärgse ajastu (Post-truth) temaatikat. Vaba Lava kahe järgmise hooaja fookus on frankofoonia.

Lisaks kutsus Vaba Lava koostöös NUKU teatriga osalema EV 100 teatriprogrammi "Sajandi lugu" ideekonkursil. NUKU teatri ja Vaba Lava eesmärgiks on luua lavastus, mis käsitleks 1980ndaid aastaid nii Eesti kui ka maailma ajaloo kontekstis laiemalt, leides ja luues selle jaoks unikaalse ja kujundipõhise teatrikeele.

EV 100 teatriprogrammi "Sajandi lugu" lavastuseks valiti filmirežissööride Jaak Kilmi ja Kiur Aarma eepiline kommunaaldraama "Enne meid oli veeuputus". Loo keskseks sündmuseks on kõikide vanade kultuurrahvaste legendidest tuttav veeuputuse motiiv, mis algab augustis 1987, soojaveetorust aadressil Õismäe tee 10, korter 62. Läbi ühe maja loo räägitakse kümnendist, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused.

NUKU teatri kunstiline juht Mirko Rajas ütles, et tutvudes kõikide konkursile esitatud töödega sai kõige tugevama äratundmise osaliseks just "Enne meid oli veeuputus". "Tajusime ühiselt Vaba Lava loomingulise personaliga, et loodava lavastuse sisuline eesmärk on huvitav ning kõnetab kindlasti paljusid teatrikülastajaid. Samuti ei olnud mitte vähem tähtsal kohal ka lavastuse vormiline ülesehitus, mis ka NUKU'le omaste väljendusvahenditega tegeleb. Kokkupuutepunkte tekkis nii sisuliselt kui vormiliselt ja seetõttu leidsime, et peaksime edasi minema just selle looga."

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: