Arvustus. HUNTi paradokse täis kuhjatis ({{commentsTotal}})

HUNT
HUNT Autor/allikas: Facebooki esinduspilt

Uus plaat
HUNT
"Fragments of..." (ise välja antud)
7/10

HUNTis tekitab Hannaliisa Uusma elevust efektidesse mattunud huigete, lalina ja karjatustega, mis saavad elamusküllaselt tähenduslikeks löökfraasideks. Seda niisiis teisiti kui HU?-s, kus iroonia ja teravus väljendub eelkõige sõnalises sõnumis, mis dikteerib maneeri. Nüüd on asi vastupidi. See avardab, sest heites kõrvale tekstilise ettekirjutuse, saab vabamalt oma loomulikku muusikalist tunnetust järgida programmilisi rolle silmas pidamata. Lugude pealkirjad on ka otsekui meeleolu-, mitte situatsioonipõhised.

Paljutahuline see häälekasutus tõesti on. Vokaali suhtumist instrumentaali iseloomustaks ühelt poolt justkui Anika oma täielikus apaatsuses ning teisalt Lotte Jürjendal Stella või Rebel Angeli koosseisus oma ekshibitsionistlikkuses. Kummaski äärmuses pole võrdluses viimastega aga HUNT läinud lõpuni, vaid leppinud kompromissiga lookleval keskteel.

Ürgne vägi, hunt, folkloor, ekstaatilised teadvusseisundid ehk kõik paistab ses plaanis klappivat. Ongi selline fragmenteeritud ("Fragments of..."), lõpuni selgeks mõeldud ideid trotsiv, kõlalisi müüte loov plaat. Kompav, mitte defineeriv. Deviis: milleski ei saa kindel olla, aga tunne ja usk sellesse peab olema õige. Siit ka albumi kohatine salalik-riituslik natuur.

Vokaalikasutuses ilmneb suurepärane meloodiataju, aga natuke vähevõitu on seda seatud ülesehituse keskmesse. Bändil on popambitsiooni, aga selle universaalseimat elementi hoitakse spontaansuse nimel täielikult realiseerimata kalevi all. Ei taheta konveierile astuda, aga soov seda teha siiski justkui kibeleks. Ikkagi tundes peitub tõde ja seda on vaja jäädvustada vähem populistlike vahenditega, näib tunduvat. Vahepeal matkiks Uusma justkui Mart Avi äärmiselt rõhulist laulumaneeri ("August´s chaos"), tal on ka komme kaunid viisid vormimüstika taha ära peita.

Vaatamata rohkele kajakasutusele, mis mängib vahemehe rolli, on vokaali ja instrumentaali päritolu ja areng siiski suhteliselt sõltumatu. See aspekt kehastub minu jaoks ühel hetkel plussiks, teisel aga miinuseks. Produktsioonivõtted on äärmiselt manifesteerivad ja võib-olla kahjustab see veidi albumi emotsionaalset salapära. Tehnilised trikid kargavad robustselt silma, sest ei istu nn tunnetuse sülle ja toimivad kohati vajakajäägi ebaõnnestunud korrektoritena, pidurdades loo orgaanilist minekut. Bändi tutvustavast tekstist erinevalt ma siit souli ei leia, hinge aga küll, kuigi vähem kui tunnetuspõhiselt albumilt oodata võiks. Ikka suht jäik on, kuigi vahel ka meditatiivselt chillwave.

Samamoodi on tervik näiliselt küll eri kultuuriruume sidustav (ja seda võib ju seostada asjaosaliste akadeemilise kogemusega muusikateaduses), aga mitte kuidagi ei saa lahti ka muljest, et album on valminud kahe eestlase suletud laboratooriumis. Äkkseos: "I didn´t say no" eepikakaar meenutab kahtlaselt palju näiteks I Wear* Experimenti "Patience´it". Kui mõtlema hakata, kerkib paradoks paradoksi otsa, eks siis peab usaldama tunnet.

Siiski, iga heli vajab enam individuaalset hoolt, kui me räägime säravast üksikasjalikust elektroonikast. Kui see puudub, siis tuleb välja piirjoontelt natuke lo-fi, aga tahetult täidiselt HD-muusika, mis püüdleb hüppama üle oma varju. HUNTi teise osapoole, Brigitta Davidjantsi saundide valik järgib tihtipeale täringuviskemeetodit, uitideid on parajalt sisse jäetud, riskides seeläbi materjali demoliku efektiga, mida siis piiratud produktsioonivõtetega läbimõelduks ülendada proovitakse. Tohutult palju on erinevaid tähelepanule konkureeerivaid osiseid.

Sellist paindlikku stiilide ülest musikaalsust, mis kõik kokku seoks, napib selles kuhjatises. Mine tea, ennastki ehmatab: kas minust on professionaalsuse apologeet saanud? Pigem sunnib see materjal mind sellisele positsioonile, et peab küsima, mis oleks, kui...? Ehk teatav lõpetamatuse värelus jääb õhku rippuma.

Veetlus peitub aga detailide täpses doseerimises. Kõige eristuvam pala, ballaad "Bangalo", teeb oma vähesuses seda, mida oodanuks ka kobakamatest lugudest: selgelt ühe idee ümber ehitatud, peenetundeliselt digitaalsete finessidega kaunistatud leidlike harmooniate keeris, mis säilitab selge struktuuri juures ambivalentsuse ja ootamatuse.

Heas mõttes kohatu, ütleks tunnustavalt, aga lohakalt läbi mõtlemata ja saundivalikult juhuslik, ütleks küünik. Aga määratlematud asjad on ikka üldiselt ju head ja huvitavad. Georgia tuletab veel asjakohaselt meelde, et tema tegi 2015. aasta ühe parima eklektilise plaadi.

Palun kuula siit:



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!