Triinu Soikmets: Veneetsia biennaal – elav müüt ({{commentsTotal}})

Veneetsia biennaal
Veneetsia biennaal

Kaasaegse kunsti maailmas on Veneetsia biennaal üheks märksõnaks, mida teavad kõik. Esindatus biennaalil on justkui rahvuslik kohustus ja võimalus, nagu seda on olümpiamängud või Eurovisioon. See on maamärk, mille järgi mõõdetakse kunstniku ning tema esindatava riigi küpsust ja staatust.

Artikkel ilmus Edasi.org.

Nagu iga kureeritud kunstinäituse puhul, pole vähemtähtis roll biennaali kuraatoril, kellelt oodatakse pea et mägesid liigutavat ühiskondlikku sõnumit. Tänavune, 57nda rahvusvaheline kunstinäitus pakub uusi viise maailma vaatamiseks ja inimkonna tähistamiseks – prantslannast kuraator Christine Macel püüab peegeldada loojanatuuri mitmekülgsust ja keerukust.

Erinevalt tavapärasest traditsioonist ei määranud ta biennaalile konkreetset teemat, vaid otsustas üleskutsuva ja üldsõnalise loosungi „Viva Arte Viva“ kasuks, et rõhutada kunstnike rolli mitmekülgse maailma mitmekesisel tõlgendamisel, nende häält ja vastutust ühiskonna ees. Selle suurejooneliselt kõlava, korraga kõik ja mitte midagi ütleva pealkirja alla koondatud 51st riigist pärit 200 kunstnikku koondava väljapaneku eest on teda nii kiidetud kui kirutud.

On leitud, et seekordne lahendus on vormistuselt hingamis,- vaatlemis- ja jalutusruumi jättev, kuid samas sisuliselt turvaline ja poliitiliselt korrektne, maandades riske, mis kaasnevad näiteks aktuaalsete, ent tundlike sõja- või pagulasteemade käsitlemisega. Macel kommenteerib siinkohal, et kuigi kunstniku sotsiaalne kohustus on osutada vastupanu, ei tähenda see, et kunstil peab olema poliitiline funktsioon. Vastupanuakt võib olla suunatud ka utoopiate või lootuse kaotamise vastu, leiab ta.

Kunstnike valimine näitusele on Maceli jaoks olnud järjepideva aastakümneid kestnud protsessi ehk õppimise, inimeste ja isikutega kohtumise ning ülemaailmse uurimustöö tulemus. Nimekate tõmbenumbrite kõrval on olnud tema jaoks samavõrd tähtis, et biennaalil on kaasatud kunstnikud, kellel on vähem nähtavust olnud. Noorte kunstnike debüüdid sümboliseerivad nii vaadet tuleviku suunas kui pakuvad võimalust uuteks avastusteks.

Rääkides nimekusest ja avastamisest jõuame ka maailmanimede taasavastamiseni. Üheks selliseks nimeks võib pidada Damien Hirsti, kelle sadadesse miljonitesse küündiv kontoseis paneb küünikud kahtlema tema loomingu siiruses ning toob esile küsimuse kunstiteose väärtuse ja väärtuslikkuse suhte kohta. Nii on kuluaarides kerkinud üheks biennaali kirglikumaks kõneaineks Hirsti personaalküsimus. Kas kunagi konserveeritud loomarümpade esitlemise poolest tuntuks saanud, ent viimastel aastatel varjusurma vajunud kunstnik on hauast üles tõusnud? Milline on tema sotsiaalset vastupanu osutav roll olukorras, kus pooled tema ligi paarisajast biennaalil esitatud uuest tööst on juba ette maha müüdud? Vastupanu kapitalistliku maailmakorra triumviraadile see igatahes ei paista tähistavat…

Küll aga seisab Hirst utoopiate eest. Oma kaheosalise ekspositsiooni juhatab ta sisse looga ammu aegu tagasi India ookeani põhja uputatud ja korallidega kattunud antiiksete skulptuuride kollektsioonist, mis alles kümme aastat tagasi avastati ja merepinnale üles toodi. Kujude seas on nii jumalaid kui deemoneid. Kergeusklikumad külastajad rõõmustavad, et saavad osa niivõrd mastaapsest ajaloolisest leiust. Tähelepanelikumad märkavad kollektsiooni seas Miki-Hiirt ja Kate Moss’i ning rõõmustavad, et närisid triki läbi – Hirst tegi kõik kujud ise ja viis need vee alla koralle külge kasvatama.

Veel tähelepanelikumad närivad veel kaugemale – korallid on sama võltsid kui kujud ning kogu kollektsioon on loodud lihtsalt mahamüümiseks.

On vaja midagi enamat, kui tähelepanu, et aru saada, millele kogu projekt tegelikult osutab – müütide utoopilisuse ja nende müüdavuse vahelisele paradoksile. Kui Hirst ja tema toodang on ülehinnatud kitš ja kapitalistlik lõks, ärge siis ostke piletit tema näitusele, vaba valik!

Christine Maceli jaoks on kunst iseenesest alternatiivne reageerimisakt, ruum vabaks ja individuaalseks eneseväljenduseks. Niisamuti on vaatajal vabadus otsustada, kuidas ta kunstile reageerib, kergeusklikuma reaktsioon ei ole kehvem küüniku omast ega vastupidi. Tähtis on, et reaktsioon toimub. Kuraatori sooviks on panna külastajad näituselt lahkuma mõningate kahtluste ja samas rohke kindlustundega, luua ja leiutada homne maailm, juurelda aja ja igaviku üle. Damien Hirsti keerukas ja mitmekihiline natuur ning tema utopistlik mütoloogia on siinkohal ainult üheks võimalikuks vihjeks ja vahendiks mitmekümnete teiste isik- ja rahvuspaviljonide keskel.

Toimetaja: Valner Valme



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!