Peeter Helme raamatusoovitus: Jörn Donner, "Rootsi. Rännakud võõral maal" ({{commentsTotal}})

Stockholm
Stockholm Autor/allikas: SCANPIX

Mida me õigupoolest teame Rootsist? Kui lugeda Jörn Donneri raamatut „Rootsi. Rännakud võõral maal“ selgub ruttu, et see, mida me Eestis enda meelest Rootsist teame, osutub parimal juhul pooltõeks, üldjuhul aga seguks müütidest, soovunelmatest ja klišeedest.

Jörn Donner - „Rootsi. Rännakud võõral maal“
Tlk. Tõnis Arnover. Hea Lugu, 2017. 255 lk.

Ligi kolmkümmend aastat Rootsis töötanud ja elanud, seal ringi reisinud, sealsete naistega armusuhetes olnud ning end rootsi poliitikute, kultuuriinimeste ja ärimeeste sinasõbraks nimetada võiv Donner otsustas paari aasta eest kirjutada mõttelise järje enda 1974. aasta Rootsi-teemalisele raamatule. Toona avaldas ta teose, mille soomekeelne pealkiri oli „Reis võõrale maale“, kuid mis autori emakeeles, rootsi keeles, oli lihtsalt „Sverigeboken“ ehk „Rootsi raamat“.

Möödunud on üle 40 aasta ning Donner asub oma 2015. aastal ilmunud teoses uurima, mis on vahepeal muutunud. Kohe raamatu algul tõdeb ta: „Selle loo jutustaja on Rootsist ikka ja jälle lahkunud, kuid temast ei ole Rootsi kunagi lahkunud.“ (lk 7) Samuti on ta sunnitud tunnistama raskusi ühest maast kirjutamisega, sest: „Mis võõras maa see on, millest ta rääkida tahab? Tema ise on üks võõras maa, nii iseenda kui mõnikord ka teiste jaoks.“ (lk 7-8)

See kõlab võrdlemisi raskepäraselt ning ega veebruaris 84. sünnipäeva tähistanud Donner teegi saladust, et aastad rõhuvad teda. Kuid siiski ei ole „Rännakud võõral maal“ mingi retk kaotatud nooruse otsinguil või hala vanaduse ja allakäigu üle. Ei-ei, kaugel sellest.

Selleks on Donner liiga selgepilguline. Ja tark. Ja siin tuleb vanus talle pigem appi. Donner on liiga vana, et hoolida tühisusest, ja samas piisavalt vana, et mõista, mis on tähtis. See annab ta pilgule korraga inimlikku õrnust ja läbinägelikku suveräänsust, mis võimaldab tal kainelt analüüsida näiteks Rootsi sisepoliitikat, eri tegijate positsioone, kehtivaid tabusid ja inimeste piiratust.

Päevikulaadset raamatut lugedes saab lugeja aimu Donneri tegemistest – tundub, et ta käis raamatu kirjutamise ajal Rootsis tutvumas pagulaste olukorraga – kuid see polegi kõige tähtsam. Olulisem on Donneri pilk. Kohati on see vana küüniku pilk. Teinekord õrna armastaja oma. Aga igal juhul on see asjade olemusse tungiva inimese pilk, kelle jaoks pole kõrget ja madalat ning kes mõistab ka, et asja tähtsus võib kooruda välja kõige jaburamast ja näiliselt ebatähtsamast.

Tsiteerin: „„Täna, esimesel jaanuaril, on see päev, kui Rootsis süüakse kõige rohkem pitsat.“ (Expressen) Leht on ritta pannud riigi 25 parimat pitsat. Võitja Gulia Zebarile kuulub Avestas pitsarestoran, mis kannab nime Roma. Tema pitsal on tomatipasta, juust, veisefilee, krevetid, jalapeno, porru, šampinjonid ja Béarni kaste. Teiseks jäi Trollhättani ja kolmandaks Malmö pitsa. Ühegi pitsarestorani omaniku ei viita täisverelisele Rootsi taustale. Sellele vaatamata et esimesed pitsarestoranid olid rootslaste asutatud. Riigis on kokku 3000 pitsarestorani ehk sama palju kui McDonald'seid.“ (lk 39)

Sedalaadi tähelepanekuid igapäevaelust leiab raamatust palju. Need on pikitud muu teksti vahele ja teose põhiliini on keeruline leida. Arutelu poliitilise kultuuri muutumise üle? Mõtted pagulastest ja pagulusest? Arutelud rootsi identiteedi ja Rootsi riigi ülesehituse üle?

Päris teose lõpus Donner jälgib, tsiteerib ja kommenteerib Rootsi poliitikute arutelusid riigikaitse ja NATO-liikmelisuse üle, saab viimaks selgeks, et kõige tähtsam on hoopis armastus – nimelt on Donner raamatusse pikkinud e-kirjavahetust naisega, kellega tal oli enam kui nelikümmend aastat tagasi suhe, milles olulist rolli mängis ka Rootsi. Nii et kui Donner katsub tõesti lõpuks öelda, mis on vahepealse ajaga Rootsis muutunud, peab ta ütlema – „kõik ja mitte midagi.“ (lk 234) Kõik, ühe inimelu seisukohalt, aga mitte midagi laiemas plaanis.

Kõlab abstraktselt, kuid nagu eelnev pitsandusest rääkiv lõik demonstreeris, on raamatus palju huvitavat infot Rootsi kohta. Just sellist, mida turismiteatmikud ei anna ja millele rootslased ise mõelda ei oska. Ja lisaks on Jörn Donneri „Rootsi. Rännakud võõral maal“ lihtsalt ka kirjanduslik pärl. Suur tänu Tõnis Arnoverile tõlke eest!

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.