Peeter Helme raamatusoovitus: Jörn Donner, "Rootsi. Rännakud võõral maal" ({{commentsTotal}})

Stockholm
Stockholm Autor/allikas: SCANPIX

Mida me õigupoolest teame Rootsist? Kui lugeda Jörn Donneri raamatut „Rootsi. Rännakud võõral maal“ selgub ruttu, et see, mida me Eestis enda meelest Rootsist teame, osutub parimal juhul pooltõeks, üldjuhul aga seguks müütidest, soovunelmatest ja klišeedest.

Jörn Donner - „Rootsi. Rännakud võõral maal“
Tlk. Tõnis Arnover. Hea Lugu, 2017. 255 lk.

Ligi kolmkümmend aastat Rootsis töötanud ja elanud, seal ringi reisinud, sealsete naistega armusuhetes olnud ning end rootsi poliitikute, kultuuriinimeste ja ärimeeste sinasõbraks nimetada võiv Donner otsustas paari aasta eest kirjutada mõttelise järje enda 1974. aasta Rootsi-teemalisele raamatule. Toona avaldas ta teose, mille soomekeelne pealkiri oli „Reis võõrale maale“, kuid mis autori emakeeles, rootsi keeles, oli lihtsalt „Sverigeboken“ ehk „Rootsi raamat“.

Möödunud on üle 40 aasta ning Donner asub oma 2015. aastal ilmunud teoses uurima, mis on vahepeal muutunud. Kohe raamatu algul tõdeb ta: „Selle loo jutustaja on Rootsist ikka ja jälle lahkunud, kuid temast ei ole Rootsi kunagi lahkunud.“ (lk 7) Samuti on ta sunnitud tunnistama raskusi ühest maast kirjutamisega, sest: „Mis võõras maa see on, millest ta rääkida tahab? Tema ise on üks võõras maa, nii iseenda kui mõnikord ka teiste jaoks.“ (lk 7-8)

See kõlab võrdlemisi raskepäraselt ning ega veebruaris 84. sünnipäeva tähistanud Donner teegi saladust, et aastad rõhuvad teda. Kuid siiski ei ole „Rännakud võõral maal“ mingi retk kaotatud nooruse otsinguil või hala vanaduse ja allakäigu üle. Ei-ei, kaugel sellest.

Selleks on Donner liiga selgepilguline. Ja tark. Ja siin tuleb vanus talle pigem appi. Donner on liiga vana, et hoolida tühisusest, ja samas piisavalt vana, et mõista, mis on tähtis. See annab ta pilgule korraga inimlikku õrnust ja läbinägelikku suveräänsust, mis võimaldab tal kainelt analüüsida näiteks Rootsi sisepoliitikat, eri tegijate positsioone, kehtivaid tabusid ja inimeste piiratust.

Päevikulaadset raamatut lugedes saab lugeja aimu Donneri tegemistest – tundub, et ta käis raamatu kirjutamise ajal Rootsis tutvumas pagulaste olukorraga – kuid see polegi kõige tähtsam. Olulisem on Donneri pilk. Kohati on see vana küüniku pilk. Teinekord õrna armastaja oma. Aga igal juhul on see asjade olemusse tungiva inimese pilk, kelle jaoks pole kõrget ja madalat ning kes mõistab ka, et asja tähtsus võib kooruda välja kõige jaburamast ja näiliselt ebatähtsamast.

Tsiteerin: „„Täna, esimesel jaanuaril, on see päev, kui Rootsis süüakse kõige rohkem pitsat.“ (Expressen) Leht on ritta pannud riigi 25 parimat pitsat. Võitja Gulia Zebarile kuulub Avestas pitsarestoran, mis kannab nime Roma. Tema pitsal on tomatipasta, juust, veisefilee, krevetid, jalapeno, porru, šampinjonid ja Béarni kaste. Teiseks jäi Trollhättani ja kolmandaks Malmö pitsa. Ühegi pitsarestorani omaniku ei viita täisverelisele Rootsi taustale. Sellele vaatamata et esimesed pitsarestoranid olid rootslaste asutatud. Riigis on kokku 3000 pitsarestorani ehk sama palju kui McDonald'seid.“ (lk 39)

Sedalaadi tähelepanekuid igapäevaelust leiab raamatust palju. Need on pikitud muu teksti vahele ja teose põhiliini on keeruline leida. Arutelu poliitilise kultuuri muutumise üle? Mõtted pagulastest ja pagulusest? Arutelud rootsi identiteedi ja Rootsi riigi ülesehituse üle?

Päris teose lõpus Donner jälgib, tsiteerib ja kommenteerib Rootsi poliitikute arutelusid riigikaitse ja NATO-liikmelisuse üle, saab viimaks selgeks, et kõige tähtsam on hoopis armastus – nimelt on Donner raamatusse pikkinud e-kirjavahetust naisega, kellega tal oli enam kui nelikümmend aastat tagasi suhe, milles olulist rolli mängis ka Rootsi. Nii et kui Donner katsub tõesti lõpuks öelda, mis on vahepealse ajaga Rootsis muutunud, peab ta ütlema – „kõik ja mitte midagi.“ (lk 234) Kõik, ühe inimelu seisukohalt, aga mitte midagi laiemas plaanis.

Kõlab abstraktselt, kuid nagu eelnev pitsandusest rääkiv lõik demonstreeris, on raamatus palju huvitavat infot Rootsi kohta. Just sellist, mida turismiteatmikud ei anna ja millele rootslased ise mõelda ei oska. Ja lisaks on Jörn Donneri „Rootsi. Rännakud võõral maal“ lihtsalt ka kirjanduslik pärl. Suur tänu Tõnis Arnoverile tõlke eest!

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: