Peeter Helme raamatusoovitus: Jörn Donner, "Rootsi. Rännakud võõral maal" ({{commentsTotal}})

Stockholm
Stockholm Autor/allikas: SCANPIX

Mida me õigupoolest teame Rootsist? Kui lugeda Jörn Donneri raamatut „Rootsi. Rännakud võõral maal“ selgub ruttu, et see, mida me Eestis enda meelest Rootsist teame, osutub parimal juhul pooltõeks, üldjuhul aga seguks müütidest, soovunelmatest ja klišeedest.

Jörn Donner - „Rootsi. Rännakud võõral maal“
Tlk. Tõnis Arnover. Hea Lugu, 2017. 255 lk.

Ligi kolmkümmend aastat Rootsis töötanud ja elanud, seal ringi reisinud, sealsete naistega armusuhetes olnud ning end rootsi poliitikute, kultuuriinimeste ja ärimeeste sinasõbraks nimetada võiv Donner otsustas paari aasta eest kirjutada mõttelise järje enda 1974. aasta Rootsi-teemalisele raamatule. Toona avaldas ta teose, mille soomekeelne pealkiri oli „Reis võõrale maale“, kuid mis autori emakeeles, rootsi keeles, oli lihtsalt „Sverigeboken“ ehk „Rootsi raamat“.

Möödunud on üle 40 aasta ning Donner asub oma 2015. aastal ilmunud teoses uurima, mis on vahepeal muutunud. Kohe raamatu algul tõdeb ta: „Selle loo jutustaja on Rootsist ikka ja jälle lahkunud, kuid temast ei ole Rootsi kunagi lahkunud.“ (lk 7) Samuti on ta sunnitud tunnistama raskusi ühest maast kirjutamisega, sest: „Mis võõras maa see on, millest ta rääkida tahab? Tema ise on üks võõras maa, nii iseenda kui mõnikord ka teiste jaoks.“ (lk 7-8)

See kõlab võrdlemisi raskepäraselt ning ega veebruaris 84. sünnipäeva tähistanud Donner teegi saladust, et aastad rõhuvad teda. Kuid siiski ei ole „Rännakud võõral maal“ mingi retk kaotatud nooruse otsinguil või hala vanaduse ja allakäigu üle. Ei-ei, kaugel sellest.

Selleks on Donner liiga selgepilguline. Ja tark. Ja siin tuleb vanus talle pigem appi. Donner on liiga vana, et hoolida tühisusest, ja samas piisavalt vana, et mõista, mis on tähtis. See annab ta pilgule korraga inimlikku õrnust ja läbinägelikku suveräänsust, mis võimaldab tal kainelt analüüsida näiteks Rootsi sisepoliitikat, eri tegijate positsioone, kehtivaid tabusid ja inimeste piiratust.

Päevikulaadset raamatut lugedes saab lugeja aimu Donneri tegemistest – tundub, et ta käis raamatu kirjutamise ajal Rootsis tutvumas pagulaste olukorraga – kuid see polegi kõige tähtsam. Olulisem on Donneri pilk. Kohati on see vana küüniku pilk. Teinekord õrna armastaja oma. Aga igal juhul on see asjade olemusse tungiva inimese pilk, kelle jaoks pole kõrget ja madalat ning kes mõistab ka, et asja tähtsus võib kooruda välja kõige jaburamast ja näiliselt ebatähtsamast.

Tsiteerin: „„Täna, esimesel jaanuaril, on see päev, kui Rootsis süüakse kõige rohkem pitsat.“ (Expressen) Leht on ritta pannud riigi 25 parimat pitsat. Võitja Gulia Zebarile kuulub Avestas pitsarestoran, mis kannab nime Roma. Tema pitsal on tomatipasta, juust, veisefilee, krevetid, jalapeno, porru, šampinjonid ja Béarni kaste. Teiseks jäi Trollhättani ja kolmandaks Malmö pitsa. Ühegi pitsarestorani omaniku ei viita täisverelisele Rootsi taustale. Sellele vaatamata et esimesed pitsarestoranid olid rootslaste asutatud. Riigis on kokku 3000 pitsarestorani ehk sama palju kui McDonald'seid.“ (lk 39)

Sedalaadi tähelepanekuid igapäevaelust leiab raamatust palju. Need on pikitud muu teksti vahele ja teose põhiliini on keeruline leida. Arutelu poliitilise kultuuri muutumise üle? Mõtted pagulastest ja pagulusest? Arutelud rootsi identiteedi ja Rootsi riigi ülesehituse üle?

Päris teose lõpus Donner jälgib, tsiteerib ja kommenteerib Rootsi poliitikute arutelusid riigikaitse ja NATO-liikmelisuse üle, saab viimaks selgeks, et kõige tähtsam on hoopis armastus – nimelt on Donner raamatusse pikkinud e-kirjavahetust naisega, kellega tal oli enam kui nelikümmend aastat tagasi suhe, milles olulist rolli mängis ka Rootsi. Nii et kui Donner katsub tõesti lõpuks öelda, mis on vahepealse ajaga Rootsis muutunud, peab ta ütlema – „kõik ja mitte midagi.“ (lk 234) Kõik, ühe inimelu seisukohalt, aga mitte midagi laiemas plaanis.

Kõlab abstraktselt, kuid nagu eelnev pitsandusest rääkiv lõik demonstreeris, on raamatus palju huvitavat infot Rootsi kohta. Just sellist, mida turismiteatmikud ei anna ja millele rootslased ise mõelda ei oska. Ja lisaks on Jörn Donneri „Rootsi. Rännakud võõral maal“ lihtsalt ka kirjanduslik pärl. Suur tänu Tõnis Arnoverile tõlke eest!

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Arhitektuur
MUUSIKA
Ans. Andur

Nädala video: Ans. Andur - "Amatöör"

Heidame nurka kareda teki, sest Ans. Andur on avaldanud tulevase plaadi esimese singli "Amatöör". Mõnus indie-estraad, mis sulatab lume akna taga ja toob tagasi soojad suveilmad.

Arvamus
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: