Lugege katkendit: Jonathan Franzen, "Puhtus" ({{commentsTotal}})

Jonathan Franzen
Jonathan Franzen Autor/allikas: Youtube

USA ühe silmapaistvama nüüdiskirjaniku Jonathan Franzeni romaan „Puhtus” on lugu nooruslikust idealismist, äärmisest truudusest ja mõrvast.

Jonathan Franzen

PUHTUS

Originaal: Purity

Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin

Toimetanud Leena Tomasberg

Kujundanud Maris Kaskmann
680 lk, kõva köide, sari „Moodne aeg“

 

Pip Tyler ei tea, kes ta on. Ta teab, et tema pärisnimi on Purity, et tal on 130 000 dollarit õppelaenuvõlga, et ta elab Oaklandis ühes majas koos anarhistidega ja et tema suhted emaga – ainsa sugulasega – on ohtlikud. Tal pole aga aimugi, kes on ta isa ja miks ta ema elab erakuna väljamõeldud nime all.

Põgus kohtumine sakslannast rahupooldajaga viib Pipi Lõuna-Ameerikasse Päikesevalguse Projekti nimelisse organisatsiooni, mis kaupleb kogu maailma saladustega, nende seas, nagu Pip loodab, ka tema päritolu. Päikesevalguse Projekti algatajaks on Andreas Wolf, karismaatiline provokaator, kes sai kuulsaks Berliini müüri langemisele järgnenud kaoses. 

Romaanide „Parandused” („The Corrections”) ja „Vabadus” („Freedom”) autor Franzen on välja mõelnud ilmekate ja omapäraste tegelaste maailma ning järgib nende põimuvaid radu läbi maastike, mis on niisama tänapäevased nagu kõikjalviibiv internet ja niisama iidsed nagu sugupoolte sõda. Pulitzeri kirjandusauhinna nominendi ja USA rahvusliku kirjandusauhinna laureaadi Jonathan Franzeni „Puhtus” paistab silma söakuse ja läbinägelikkusega.

 

KATKEND

Annagret oli tumedasilmne iludus ning tal oli meeldiv hääl, mis kummutas Pipi eelarvamused saksa keele inetusest ja selle rääkijate sinistest silmadest. Annagret ja tema peigmees Martin puhkasid mitmesugustes Ameerika slummides, näiliselt selleks, et tõsta teadlikkust nende rahvusvahelisest skvotterite õigusi kaitsvast organisatsioonist ning luua sidemeid Ameerika tuumavastase liikumisega, kuid esmajoones võib-olla hoopis selleks, et pildistada teineteist geto optimistlike seinamaalingute taustal. Eelmise teisipäeva õhtul, ühissöömingul, millest Pip pidi tahes-tahtmata osa võtma, kuna oli tema kord süüa teha, oli Stepheni naine Annagretiga Iisraeli tuuma­relvaprogrammi pärast tüli norinud. Stepheni­ abikaasa oli üks neid naisi, kes teiste naiste peale nende ilu pärast vimma kanna­vad (tõsiasi, et ta Pipi peale vähimatki vimma ei kandnud, vaid püüdis temaga hoopis emalikult ümber käia, kinnitas Pipi üpris madalat hinnangut omaenda välimusele), ja Annagreti loomulik ilu, mida tema metsik soeng ja mitu korda augustatud kulmud pigem rõhutasid kui rikkusid, oli Stepheni naist nii väga ärritanud, et ta hakkas Iisraeli kohta jultunud valesid rääkima. Kuna Iisraeli tuumarelvaprogramm oli juhtumisi see ainus desarmeerimisalane teema, milles Pip oli kodus, sest ta oli hiljuti uurimisgrupile sellest ettekande esitanud, ja kuna ta oli Stepheni naise peale kohutavalt armukade, oli Pip tulnud lagedale sõnaohtra viieminutilise kokkuvõttega Iisraeli tuumavõimekuse tõenditest.
Kummalisel kombel oli see Annagreti paelunud. Kuulutanud, et ta on Pipist „ülimalt vaimustatud”, viis ta neiu teistest eemale elutuppa, kus nad diivanile istusid ja pikalt tüdrukutejuttu ajasid. Annagreti tähelepanus oli midagi vastupandamatut ja kui ta hakkas rääkima kuulsast internetilindpriist Andreas Wolfist, keda ta tundis isiklikult, nagu selgus, ja ütles, et Pip on just selline noor inimene, keda Wolfi Päikesevalguse Projekt vajab, ning käis peale, et Pip loobuks oma kohutavast kurnavast tööst ja taotleks ühte palgalistest praktikandikohtadest, mida Päikesevalguse Projekt nüüd pakkus, ja teatas, et väga tõenäoliselt peab ta sellise praktikandikoha saamiseks täitma ainult vormikohase „küsimustiku”, millega Annagret ise võib teda enne linnast lahkumist aidata, oli Pip tundnud end nii meelitatuna – nii soovituna –, et lubas küsimustiku ära täita. Ta oli neli tundi järjepanu odavat veini joonud.
Järgmisel hommikul, kaine peaga, kahetses ta oma lubadust. Andreas Wolf ja tema projekt tegutsesid praegu Lõuna-Ameerikas, kuna paljudes Euroopa riikides ja Ameerikas oli välja antud käsk tema vahistamiseks häkkimise ja spioneerimise süüdistustega, ning ilmselgelt ei saanud Pip mingil juhul ema maha jätta ja Lõuna-Ameerikasse kolida. Teiseks: ehkki Wolf oli mõne oma sõbra meelest kangelane ja Pip oli mõõdukalt huvitatud Wolfi ideest, et salatsemine on rõhumine ja läbipaistvus on vabadus, ei olnud Pip poliitiliselt pühendunud inimene; enamasti käis ta lihtsalt Stepheni kannul ning pühendas end niisama pealiskaudselt, nagu ta tegeles pealiskaudselt ka oma füüsilise vormiga. Ka näisid Päikesevalguse Projekt ja kirglikkus, millega Annagret sellest rääkis, üsna kultuslikud. Samuti oli Pip kindel, et niipea kui ta küsimustiku ära täidab, saab selgeks, et ta pole kaugeltki nii tark ja teadlik, nagu oli tundunud tema viieminutilise Iisraeli-kõne järgi. Sestap oli ta sakslasi vältinud selle hommikuni, kui ta väljudes, et jagada pühapäevast Timesi Jasoniga, leidis Annagretilt kirjakese, mille toon oli nii solvunud, et Pip jättis omakorda kirjakese Annagreti ukse taha ja lubas samal õhtul temaga rääkida.
Nüüd, samal ajal kui tema kõht ikka veel tühjusest märku andis, ootas Pip saksakeelses jutuvoolus mingit muudatust, mis viitaks sellele, et Annagret pole enam köögiuksel. Kahel korral oli Pip otsekui inimkõnet kuulav koer üsna kindel, et ta kuulis kõnevoolus omaenda nime. Oleks ta selgelt mõelnud, siis oleks ta kööki astunud, teatanud, et tal on poiss külas ja ta ei saa küsimustikku täita, ning ülemisele korrusele läinud. Kuid tal oli kõht kohutavalt tühi ja seks hakkas pigem abstraktseks ülesandeks muutuma.
Viimaks kuulis ta samme, köögitooli kraapivat häält. Ta tormas vannitoast välja, kuid tema hommikumantli palistus takerdus millegi külge. Nael prügikastist leitud puutükis. Kui ta kukkuva halu eest ära tantsiskles, kostis tema selja tagant koridorist Annagreti hääl.
„Pip? Pip, ma olen sind kolm päeva otsinud!”
Pip keeras ringi ja nägi Annagreti lähenemas.
„Tere, jah, anna andeks,” ütles ta halgu riita tagasi pannes. „Praegu ma ei saa. Mul on ... Kas homme ei sobi?”
„Ei,” ütles Annagret naeratades, „tule kohe. Tule, tule, nagu sa lubasid.”
„Mm.” Pipi mõistus ei suutnud hästi prioriteete paika panna. Köögis, kus olid sakslased, olid ka maisihelbed ja piim. Vahest polekski väga hull, kui ta enne Jasoni juurde naasmist midagi sööks? Kas ta poleks tegusam, tundlikum ja energilisem, kui ta enne maisihelbeid sööks? „Las ma jooksen kõigepealt korraks ülemisele korrusele,” ütles ta. „Üks hetk, sobib? Ma luban, et tulen kohe tagasi.”
„Ei, tule, tule. Tule nüüd. See võtab ainult mõne minuti, kümme minutit. Küll näed, see on lõbus, me peame ainult plangi täitma. Tule. Me ootame sind terve õhtu. Sa tuled ja teed selle kohe ära, ja?”

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.