Arvustus. Üks kultuurisündmus oli viimane ({{commentsTotal}})

Siiri Jürise kaitsmisel vasakult Peeter Talvistu, Vano Allsalu, Mari Roosvalt, Anne Parmasto ja Jaan Elken.
Siiri Jürise kaitsmisel vasakult Peeter Talvistu, Vano Allsalu, Mari Roosvalt, Anne Parmasto ja Jaan Elken. Autor/allikas: Veiko Klemmer

Selleks oli Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajate avalik kaitsmine Tartu Kunstimajas. Seekord 31. märtsil. Bakalauruse kraadi kaitsesid Jane Tiidelepp-Rähn, Paap Nõmm, Egon Erkmann, Anastasia Lember-Lvova, Anna Lumijõe, magistrikraadi Siiri Jüris, Martin Urb, Kaire Nurk.

Esimesena astus tulle Jane Tiidelepp-Rähn teemaga „Vastsündinu kunstis. Valguse kartus“. Sellega kaasnes uurimus sündimisega seotud meditsiinilistest ja filosoofilistest probleemidest ning vastsündinute kujutamisest kunstis. Paap Nõmm on oma seerias „Elu vormid“ portreteerinud ahve ja inimesi, visualiseerides humoorikas võtmes Darwini teooriat inimese kujunemisest. Semiootik Egon Erkmann seerias „M-E-T-S“ tegeleb nagu Valdur Mikitagi inimese, kui kultuurikandja ja metsa, kui kultuuritu ruumi suhetega. Ta on sõna „mets“ lahti harutanud eksistentsi põhipunktideks: M (mets/mina), E (elu/ego), T (tuli/tera), S (sünd/surm).

Teise korruse peasaal on täidetud Siiri Jürise 13 portreega teemal „Kahe vahel“. Pealkiri tähendab olekut ärevuse ja üksinduse vahel või mõlemat. Noore kunstniku kohta väga head näod (anonüümsed) ongi rohkem või vähem murelikud, veel õnnestunumad on lauale asetatud käed, mis pidavat väljendama sisemist pinget. Samas on laua sinakas toon ja eskiislik pintslitõmme põhjendamatus kontrastis ülejäänud lõuendi klassikaliselt tiheda läbimaalinguga.

Siiri Jürise maal.

Anastasia Lember-Lvova on portreteerinud koolikaaslast, näitlejaks õppivat Jan Teeveeri töös „Demonstrant“. Näitleja demonstreerib selliseid nägusid, mida ei sobi teha ja selliseid, mida ühiskond aktseptib. Autor kutsub üles siirusele, oma tundeid mitte häbenema. Noore autori hüperrealistlikku portreed on plakatlikult pinnalised ja samas emotsionaalsed ning Harry Liivrand võrdles neid ameeriklase Alex Katzi kunstiga.
Vastasruumis eksponeerib Anna Lumijõe viit eri tantsustiile kujutavat kompositsiooni („Tantsi minuga“). Tantsustiile tutvustades tantsis kunstnik ka ise ja lõpuks professor Jaan Elkeniga. Kuid tantsustiile kujutavas kunstis edasi anda on ääretult raske.

Väikse galerii täidab vaid üks maal, Martin Urbi vanaema „Õie“ ning sirmi taga täpselt samas miljöös intervjuu temaga. Magistrant kirjutab: „Siin istub 91-aasane naine, ta tikib loodust ja ootab surma“. Tegelikult me ei näe kurbust, vaid oma tikandite keskel istuvat rahulikku jõulist naist, kes teeb kokkuvõte oma töörohkest ja ilusast elust. See on õnnestunud pühendus vanaemale.

Kaire Nurga magistritöö „Protsessioon. Pühendus kõigile, kelle paletid jäid Toomele“ on luigelaul ülikooli maaliosakonnale. Ta oli Vanas Anatoomikus maaliosakonna prügikastist üles korjanud 34 paletti, naelutanud need põiklauale ja need lauad omakorda ümber anatoomikumi puudele kinnitanud. Nurk ütles, et paletid on puudel nii kaua, kuni maaliosakond taastatakse. Ka Jeesus tõusis oma ristilt üles.

Kaitsmised algasid komisjoni esimehe Harry Liivranna kõnega, kus ta kahetses TÜ maaliosakonna sulgemist muuhulgas sellepärast, et erinevalt EKAst õpetati siin korralikult klassikalist maali. Mina lisan, et eriti hästi figuuri. Kaire Nurk aga esitas ainult kontseptualistliku installatsiooni, millega kaasnes protsessioon. See kõik oli väga vaimukas, kuid me ei saanud midagi teada tema erialastest oskustest, nendest, mille eest ta sai magistrikraadi.

Maaliõpe sai alguse 1988. Esimene lend lõpetas 1993: Peeter Allik, Katrin Vahimets, Maire Õnnepalu. Suurim arv lõpetanuid – 17 -- oli 2012 ja 2016. Tänavune lend on 25s.

Näitus Tartu Kunstimajas on avatud 18. juunini.

Vaadake lõpetajate videoid.

Toimetaja: Valner Valme



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: