Linnateater tähistab Kustav-Agu Püümani juubelit ({{commentsTotal}})

Kustav-Agu Püüman
Kustav-Agu Püüman Autor/allikas: Linnateater

Teisipäeval, 13. juunil tähistab teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman Linnateatris oma 80. juubelit. Juubeli raames toimub teisipäeval kell 16.00 Tallinna Linnateatris raamatu „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman“ esitlus ja näituse „KAP 80“ avamine.

Teatrikunstnik Kustav-Agu Püümani ehk KAPi loomingu loetelu on märkimisväärne. Ligi poole sajandi jooksul on tema kunstnikukäe abil sündinud nii maagilised teatrilavad ja –kostüümid, põnevad tele- ja filmikujundused, julged ja ekstravagantsed varieteekostüümid kui ka kureeritud või kujundatud kunstinäitused. Ta on koostanud raamatuid ning kirjutanud erinevaid teatrikunsti ning selle ajalugu puudutavaid artikleid, ühtlasi on Kustav-Agu käe all õppinud suur arv kunstitudengeid Eesti Kunstiakadeemias.

Raamat „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman“ keskendub juubilarist teatrikunstniku elutöö erinevate tahkude avamisele. Raamat sisaldab Kustav-Agu Püümani lava- ja kostüümikavandeid ja visandeid, samuti ka erinevate varieteekostüümide jooniseid, ühtekokku leiab raamatust üle tuhande illustratsiooni.

Näitus „KAP 80“ koosneb erinevatest sajanditest pärit teatrikostüümidest, põimides osavalt ja peenetundeliselt erinevad kostüümipaarid läbi viie erineva sajandi (16.–20. sajand). Lisaks kostüümidele on näitusel esindatud ka kostüümiajaloo kokkuvõtted – need on samuti pärit Kustav-Agu enda sulest.

Vastvalminud raamatu „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman“ kontseptsiooni autorid on Maret Kukkur ja Allan Kukk, koostajad Maret Kukkur ja Kustav-Agu Püüman, kujundaja Allan Kukk, keeletoimetaja Mari Tuuling. Näituse „KAP 80“ kuraator on Kustav-Agu Püüman, kujundaja Katre Rohumaa, kirjandustoimetaja Helen Männilk.

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: