Valner Valme raamatusoovitus. Julio Cortázar, "Keksumäng" ({{commentsTotal}})

Pariis
Pariis Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Suht uus raamat

Julio Cortázar

"Keksumäng"

tõlkinud Klaarika Kaldjärv

"Ajavaimu" sari

Koolibri 2016

Argentiina autori Julio Cortázari "Keksumäng" (Rayuela, 1963) tekitas ilmudes hispaaniakeelses kirjanduses pöörde (või plahvatuse, nagu ütleb teose eesti tõlke kaas). See on end kirjutanud ladina-ameerika kirjanduse 20. sajandi klassikasse, seda peetakse postmodernistliku kirjanduse eredaks näiteks ja kohati ka maagilise realismi üheks tunnusteoseks. Hea, et lõpuks eesti keeles ilmus ja tänu tõlkijale tundliku töö eest, sest "Keksumängu" keelemängud on sama nõiduslikud nagu kogu teos.

Omal ajal, 1960ndail, oli Cortázar uuenduslik isegi realismi uute võimaluste otsingute, prantsuse uue romaani ja Borgese lugeja kujutlusvõime ehitamise kontekstis. "Keksumäng" on eksperimentaalne, aga mitte niivõrd ülesehituse (mis see segipaisatud klotsidena demonstreeritav peatükkide järjestus siis ära ei ole), vaid uutlaadi psühholoogilise pinevuse tõttu. Lugeja pannakse narkomaani rolli, kes satub võika sinise valgusega tualetti: meil on vaja narratiivi, aga meile tehakse selle järgimine ebamugavaks.

Maagilise realismiga otse küll tegemist pole, Marquezi või Borgese loodud maailmad erinevad Cortázari omast kardinaalselt. Kui maagiline realism riietas detailsesse ja usutavasse kirjeldusse sündmused, mida oli raske uskuda, siis Cortázar võtab lood "elust enesest", mida on kerge uskuda ja kujutab neid hüperboolses võtmes, reaalsus rekonstrueeritakse nii, et see näib hullumeelsena. Cortázar ise nimetas "Keksumängu" kontraromaaniks. Romaan üritab avada tegelikkust nii, nagu meid pole õpetatud seda nägema, aga moel, kuidas inimene võiks suuta ümbritsevat tajuda, kui ta poleks lukustatud kokkulepitud, tingliku reaalsuse pealiskihtide taha, mida nõuab funktsioneerimiseks ratsionaalne maailm.

Eraldi tähelepanu väärib näiteks jabur kirjeldus, kuidas peategelane Horacio Oliveira ja sõber Traveler üritavad akendest kahe maja vahele ehitada silda, et toimetada ühelt teisele naelu ja matepuru. Argine, hakatuseks tavaline, ehkki lähemal vaatlusel tobe tegevus kestab lehekülgi ja muutub nii ogaraks, et toimuvat on keeruline aduda, tavamõistus hakkab tõrkuma: mida põrgut need mehed teevad? Kõik tundub siiski mõistuspärane, sest tegevuse kirjeldus antakse edasi üksikasjalikult, justkui juttu oleks ääretult harilikust, normaalsest asjade käigust: kutid teevad koostööd pisikeste igapäevaste tööde ja rõõmude nimel, nad justkui ratsionaliseeriksid üht tüütut toimingut: minna trepist alla, trepist üles, teise majja. Tulemus on kilplaslik, ent "Keksumängu" loogikast lähtuvalt kahtlemata vaeva väärt.

Kohe raamatu alul annab autor lugejale juhendi, kuidas teost lugeda. Mitte järjest, nagu ta kaante vahel asub, vaid nummerdatud peatükke hoopis kirjaniku antud järjekorras lugedes: 73 - 1 - 2 - 116 - 3 - 84 jne jne. Minu soovitus neile, kes seda valemit veel järginud pole: ärge minge õnge. See on autori lõks. Kuhu ma küll ei astunud, et oma soovitust tõendada (et tegin läbi, aga kahjuks asjata). Igatahes selles järjekorras, nagu peatükid trükitud on, töötab romaan kenasti ja vaevalt on vaja lugemine enda jaoks keerulisemaks teha. Seda enam, et pilt Cortazari kildudeks löödud maailmast võtab viimaks ilmet igal juhul, aga ilmselt ei selgine lõplikult ikkagi.

Taaskord, raamatu sisu on kokkuvõetuna üpris formaalne: "Horacio elab oma kallima Maga ja boheemlastest sõpruskonnaga Pariisis, kuid loobub pärast draamatilisi juhtumeid lõbuelust ja intellektuaalsest akrobaatikast ning pöördub tagasi Buenos Airesesse, kus peab mitmeid ameteid, millega kaasnevad iseäralikud seiklused." Nii teatab kaanetekst. Horacio ajendid, miks ta käitub ennast ja teisi hävitavalt, miks ta ei suuda eluga edasi minna, vaid läheb pigem tagasi ja purustab ka mineviku, on aga nii ähmased, et mida rohkem valgustatakse välja Horacio tegevust, seda vähem suudame mõista tema psühholoogiat. Põhjused, miks ta hülgab Maga ning miks langetab otsuseid, mis muudavad tema elu üha ebamugavamaks, on argiste pisiasjade lahtirääkimise ja peategelase teadvuse kaardistamise kaudu muudetud nähtavaks, aga just see nähtavale toomine tekitabki lugejas võõristuse ja ühtlasi äratundmiskurbuse: me teeme mingeid asju, sest peame neid õigeks ja oleme harjunud, aga kas need argiotsused on me loomusele omased või pelgalt meie ühiskondliku kujunemise produkt?

Foucault' järgi on tõde levitamistöö ning tarbimise objekt, mis on kujunenud, ringeldes haridussüsteemis ning kommunikatsioonikanaleis.

Teisalt, kui seda õiget, ettekirjutatud masinlikku käitumismudelit eirata ning üritada käituda sisemise sunni alusel, intuitiivselt, "loomulikult", siis võib inimese tegevus päädida isiksuse kataklüsmiga või tema ühiskondliku rolli krahhiga (kumb on hullem?). Oleme ikkagi mutrikesed masinas, mille ehituse kohta levib lõputul hulgal seletusi. Cortazar ei anna veel üht seletust, vaid pürib lätete poole. Ta ei küsi "miks?", vaid jutustab olukorrast enne, kui juhtus see, mille kohta võiks küsida "miks?".

Cortazari romaanist võiks järeldada, et juhul, kui mingis vaates maailmale saab eksisteerida absoluutne tõde, ei näe meie seda tervikpildina, sest me pole jumalad, eksistentsiaalsete küsimuste puhul on tähtis tõe-eelne olukord, olukord, kus meil on veel valikud.

Kõnekas teos ka tänasel sotsiaalmeedia ja "kogukonna"-ajastul: inimesed kuuluvad võrgustikesse, Horacio otsib aga üha midagi autentsemat: ka see ehedusesoov on praegu ülimalt märgatav.



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.