Lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" võitis Kadri Lepp ({{commentsTotal}})

Kadri Lepp
Kadri Lepp Autor/allikas: Heigo Teder

Tänavu kaheksandat korda toimunud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" võitis Kadri Lepp käsikirjaga "Tüdruk, kellel oli saladus". Sel aastal esitati konkursile 33 käsikirja.

Esimese koha pälvinud käsikiri "Tüdruk, kellel oli saladus" räägib jõulupühasid linna veetma tulnud poistest, kes avastavad, et uuel naabril on valus saladus, mida nad üritavad õnnelikult lahendada.

Žürii arvates oli tegu seiklusliku jõululooga, mis on kirjutatud hea keeletunnetusega. Tegu on mõttelise järjega raamatule „Poiss, kes tahtis põgeneda“, mis pälvis eelmisel konkursil teise koha. Kadri Lepp töötab Ugala teatris näitlejana. Esikohaga kaasneb preemia 1500 eurot. 

Teise koha pälvis Helen Käit käsikirjaga "Kummitusmaja". Käsikiri räägib linnast vanasse maamajja kolinud lastest, kelle uues elukohas hakkab sündima veidraid asju ning tundub, et majas elab kummitus. Teise koha preemia on 1000 eurot. 

Kolmanda koha pälvis Hugo Vaher käsikirjaga "Vääna juurdlusgrupp". Raamatu peategelased leiavad kohvri röövitud rahaga ja puutuvad peagi kokku selle taga olnud kurjategijatega. Kolmanda koha preemia on 500 eurot.

Ära märgiti kaks tööd: Maali Ilma "Hopspelleri amulett" (pseudonüüm) ning Pille Kanti käsikiri "Naaskli lood". Mõlemad tööd on plaanis avaldada. "Hopspelleri amulett" on ajalooliste sugemetega fantaasiarohke seikluslugu ning "Naaskli lood" räägivad omamoodi veidrast olendist, kes ühest kodust leitakse 

Kaheksa toimumiskorra jooksul on Tänapäeva lastejutuvõistlusele esitatud umbes 300 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud umbes 50. Varasemate konkursside võitjate seas on muuhulgas Piret Raud, Kristiina Kass, Siiri Laidla, Markus Saksatamm, Juhani Püttsepp, Kairi Look ja Reeli Reinaus.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: