Tõnu Karjatse filmikomm. Kaurismäki humanismi jagub ka põmmpeadele ({{commentsTotal}})

"Teispool lootust" Autor/allikas: Kaader filmist

Tõnu Karjatse jätkab suvel Klassikaraadio filmikommentaaridega ERR kultuuriportaalis. Seekord on vaatluse all Aki Kaurismäki "Teispool lootust".

Aki Kaurismäki kuulub nende režissööride hulka, kelle kohta öeldakse, et ta teeb kogu elu ühte ja sama filmi. Kuid nagu ka paljud teised sellesse n-ö kategooriasse kuuluvad filmilavastajad, on ta leidnud oma ainulaadse viisi, kuidas iga linatöö muuta meeldejäävaks ja iseseisvaks looks selles oopuses.

Kaurismäki iga film on eraldi lugu ühest maailmast, mis paigutub Soome. Kui kohamääratlusega ei saa reeglina eksida, sest vaid mõne erandiga (Prantsusmaa) toimub Kaurismäki filmide tegevus Helsingis, siis ajamääratlus on veelgi tinglikum. Kaurismäki kannab 1950–60ndate murrangu esteetilist vaimu, seda nii lavastuslikult kui ka kunstilise poole pealt – edwardhopperlikud üldplaanid ja värvivalik, film noir´ilikud valguslahendused, "rautalanka"-muusika ning 1960ndate automargid ja jukebox. Kõik need elemendid on olemas ka Kaurismäki uues filmis "Teispool lootust", mis äsja ka Eestis kinodesse jõudis.

"Teispool lootust" ("Toivon tuolla puolen") räägib kahe mehe saatuse ristumisest tänapäeva Helsingis. Taustaks Soome ühiskonda justkui sisse kirjutatud majandusraskused ja pagulaskriis, mis toob Helsingisse Süüria sõjapõgeniku Khaledi (Sherwan Haji). Kivisöelaevaga Poolast saabuv Khaled saab töökoha oma elus uue lehekülje pööranud Wikströmi (Sakari Kuosmanen) kõrtsis Keltainen Tuoppi (Kuldne Toop), kuid kõik ei suju üleüldse ladusalt ja Soome tänavail levima hakanud äärmuslus ei anna tumedanahalisele mehele aega kohanemiseks. Wikström esindabki seda laiade autode ja härrasmeeste maailma, kelle noorus möödus rock’n’roll´i ja bluusi saatel, Khaled märgib turbulentse aja ohvrit, eksootilist külalist, keda on vaja aidata.

"Teispool lootust" on mõtteline järg Kaurismäki eelmistele filmidele. Siin kohtuvad "Le Havre’i" (2011) põgeniketeema ja "Kauas pilveet karkaavat" (1996) tegelaste unistused väikeettevõtlusest toitlustusäris. 1996. aasta ja 2017. aasta filmi ühendab ka üks kõrvaltegelane nimega Melartin. 1996. aasta filmis mängis teda Sakari Kuosmanen, nüüd on samanimeline tegelane Tommi Korpela, kes aitab Soome tuua Khaledi õe.

Kaurismäki ei kasuta midagi juhuslikult, nimi Melartin on võetud Soome heliloojalt, minimalistliku romantika esindajalt Erkki Melartinilt, kes tegutses läinud sajandi alguses. Samas on Kaurismäki universumis selle siseseid liikumisi, mille põhjuseid teab režissöör ise – nii näiteks on 2017. aasta filmis Koistinen väike armas koeranäss, samas oli samanimeline 2006. aasta filmi "Äärelinna tuled" ("Laitakaupungin valot") peategelane.

Kaurismäki portreteerib üht teatud murrangut inimese elus etapil, mil noorusele omane rapsimine on ammu unustatud ja senine stabiilsus on end ammendanud. Kaurismäki lootus ongi väga küpset laadi, see on nende inimeste lootus, kes on elult peksa saanud, kuid kes sellele vaatamata ei loobu oma unistustest. Kaurismäki filmide kangelased on tavalised, lihtsad, kinnise loomuga Soome inimesed, kel pole elule mingeid erilisi nõudmisi. Nende unistused on samuti väikest ja tagasihoidlikku laadi: üks omaenda väike äri või töökoht, mis annab sissetuleku, katus pea kohal ja soe söök.

Süüriast Soome põgenenud Khaled ei ole siin mingi erand, temas puudub kriminaalne soon, mida immigratsioonivastased ja ka võimuesindajad näevad igas elamisloata piiriületajas. Kaurismäki näitab, et inimese põhiolemuses on üksteist aidata ning bürokraatia ja äärmuslus on tihti ühe mündi kaks külge. Khaledile tulevad appi mitte need, kes on institutsionaalselt selleks seatud, vaid need, keda samamoodi koheldud, kes on jäänud ette tugevamatele ja võimukamatele.

Vananev Wikström ja noor Khaled on omavahel loomult sarnased, neil on sisemine uhkus ja väärikus, mis lähtub humanistlikest põhimõtetest, olemuselt on mõlemad introvertsed, vaatamata erinevustele temperamendis. Khaledi ja Wikstörmi ühendab teiste Kaurismäki filmide tegelastega ka nende "kohatus", pagulastemaatika toob selle Kaurismäki lemmikkujundi eriti selgelt välja.

Nad on oma kohalt elus välja aetud vägivallaga, Soomes kordub see tsükkel väiksemas mastaabis: pommide heitmine elumajadele Süürias võrdub rassistide poolt bussiaknasse visatud õllepudeliga Helsingis. Kaurismäki humanism on kõikehõlmav, seda jagub isegi ööhämaruses nugadega vehkivatele argpükslikele põmmpeadele, kes oma mõtlematus julmuses on pelgalt haletsusväärsed.

Kaurismäki ei võimenda levinud negatiivset stereotüüpi pagulastest, halba valgusse satuvad hoopis soomlased ise oma ükskõiksuse ja tuimusega. 19. sajandist pärit rahvusluse ideoloogiline anakronistlik grotesk paljastub eriti selgelt stseenis, kus ka soomlane soomlastki ära ei tunne.

"Teispool lootust" seab taas inimese vastakuti jäiga süsteemiga nii bürokraatlikul kui ka kogukondlikul ja üksikisiku tasandil. Kaurismäki näitab, et selle vastasseisu ületamiseks pole vaja muud, kui märgata ning mõista teist inimest enda kõrval.

Treiler:

Toimetaja: Madis Järvekülg



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.