Arvustus. Elav kunst ({{commentsTotal}})

"Kunstiklassikud": teise saate külaline Leonhard Lapin ning saatejuht Sandra Jõgeva Autor/allikas: Henelyn Kandver‎

Uus raamat

Leonhard Lapin

"Moodne kunst: kunstilugu isikliku elu sugemetega"

Eesti Keele Sihtasutus

151 lk

Küllap mäletavad kõik kooliajast mõnd õpetajat, kes tundis oma ainet hästi, kuid ei osanud seda õpilastele edasi anda või ei suutnud neis õppeaine vastu huvi äratada. Mulle on meelde jäänud minu kunstiajalooõpetaja: väärikas ja kõrgesti haritud vanem daam, kes klassile kolmveerand tundi järjest oma ülimalt põhjalikku konspekti ette luges, alati kõiki lauseid püüdlikult korrates. Need tuli muidugi kirja panna. Kogu õpilaste energia läks nii võitlusele ohtrate võõrsõnade ja kirjavahemärkidega, kaasamõtlemiseks aega suurt ei jäänudki. Käsi sai kergendust, kui jõudsin jälile raamatule, kust õpetaja oma konspekti oli võtnud, kuid sisuliselt ei muutunud miski – kunstiajalootund jäi lõpuni üksikute ammu surnud kunstnike elu ja loomingu ülevaateks.

Leonhard Lapini „Moodne kunst“ tõestab aga taas, et kunstiajalugu saab ka teisiti jutustada. Lapini kunstilugu on elusa ja areneva kunsti lugu. Raamat kannab alapealkirja „Kunstilugu isikliku elu sugemetega“ ning jälgib peategelase Lui kasvamist modernistiks 1960. aastate Tallinnas. Luis tunneb lugeja ilma suuremata vaevata ära Lapini enda, kes segab nii teoses fantaasiat isiklike mälestuste ning vaimukate seikadega nõukogudeaegsest kunsti- ja seltskonnaelust. (Huvitaval kombel on korra, lk 74, sattunud teksti „Lui“ asemel „Albert“!)

Ühtlasi sisaldab raamat väljavõtteid kahest vastandlikust modernismikäsitlusest: kuulsa inglise kunstiajaloolase ja -teoreetiku Herbert Readi lühiülevaatest „Moodne kunst. Sissejuhatus moodsa maalikunsti ja skulptuuri teooriasse“ (ee 1939) ning Leedu kultuuri- ja poliitikategelase, sotsialistliku realismi eestkõneleja Lionginas Šepetyse monograafiast „Modernismist. Põhivoolude analüüs ja kriitika“ (ee 1986). Tulemuseks on mitmehäälne, iseendaga dialoogi pidav teos, mis annab tõetruu pildi nõukogude (kunsti)elu absurdsusest.

Lui puutub oma arenguteel kokku mitmete modernistlike kunstivooludega, tema kujunevasse isiksusse jätavad jälje nii ekspressionism, kubism, abstraktsionism kui ka sürrealism. Lapin alustab oma krutskiga kunstilugu Paul Cézanne’ist, liigub edasi Pablo Picasso ja Salvador Dalí juurde ning peatub pop art’i ja postmodernismi lävel. Ta ei pommita lugejaid rohkete nimede ja daatumitega, vaid üritab hoopis oma isikliku, raamatus Luile omistatud kogemuse kaudu avada erinevate kunstivoolude ning seekaudu modernistliku kunsti olemust üldiselt. Lapin ei vaatle seejuures kunsti kunagi vaakumis, lahus selle loojatest ehk inimesest ja tema keskkonnast.

Kunsti(elu) ühiskondlik dimensioon on eriti oluline muidugi nõukogude aja kontekstis. Autoritaarne riigikord takistab kultuuriprotsesside loomulikku arengut ning seeläbi ka Lui kujunemist kunstnikuks. Modernistlik kunst oli teadupärast Nõukogude Liidus põlatud ja põranda alla surutud. Luid vaimustab modernismi juures muu hulgas just vabadusetunne, mida see pakub, iseäranis võrdluses vaimuvaese ja totruseni reglementeeritud sotsialistliku realismiga. Lui ei otsi mitte niivõrd vastupanuvõimalust, kuivõrd alternatiivi. Ta ei tegele modernistliku kunstiga protestiks, vaid südame sunnil.

„Moodne kunst“ on nimelt eelkõige ikka kunstnikuks kasvamise lugu. Lui märkab juba poisikesena, et tema elust on midagi puudu: „Ta tundis, et on siia maailma tõmmatud kusagilt mujalt, röövitud oma vanast tuttavast maailmast täiesti uude, tundmatute seaduspärasustega ilma, milles tundis end tihti üksikuna.“ (lk 28) Avastanud kunsti, jõuab Lui aegamööda tagasi oma hinge koju, „loovuse maailma“ (lk 65).

Kunst on uks kahe maailma, välis- ja omailma vahel, värav enda juurde. Autor mõtiskleb: „Unenägude sümbolite, lugude ja seisundite esitamise kaudu kunstis taotlevad kunstnikud eelkõige oma Ise mõistmist, enda olemuse tõlgendamist, Omaise leidmist, seejärel piltides olemuslike kogemuste fikseerimist, mis põhineb maailma avaramale, vaimse elu tundmisele, milleni ei ulatu mõistus.“ (lk 130–131) Mõistnud kunsti olemust ja tundnud endas ära looja, vabaneb Lui teda vaevanud paineist ja saab osaks kõiksusest. Lui „tundis [---], kuidas ümbritsev maailm tasapisi omaks saab, kuidas ta ületab lõhe endas oleva pisikese ja seda ümbritseva suure maailma vahel, kuidas üle kuristiku visatakse kerge rippsild, millel kõikudes läheb ta uude reaalsusse.“ (lk 89)

Lapini inimesekeskne lähenemine kunstiloole ning mahlakas väljendus muudavad teose meeldivaks lugemiseks ka kunstikaugemale publikule. Lugemisnaudingu saamise ainsaks eelduseks on loovuse ja loova jõu hindamine. Üksnes tsitaatidega võinuks autor kokkuhoidlikum olla. Tegelikult saanuks ka üldse ilma nendeta – Lapini tekst kannab üksigi sõnumi raskusteta välja, osunduste küllus pigem kahandab, kui võimendab elamust. Sellele vaatamata kinnitab „Moodne kunst“ järjekordselt, et Lapin on pea niisama osav kirjanik kui kunstnik ja arhitekt. Meistri juubeliaasta on saanud väärilise avapaugu.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: