Arvustus. Elav kunst ({{commentsTotal}})

"Kunstiklassikud": teise saate külaline Leonhard Lapin ning saatejuht Sandra Jõgeva Autor/allikas: Henelyn Kandver‎

Uus raamat

Leonhard Lapin

"Moodne kunst: kunstilugu isikliku elu sugemetega"

Eesti Keele Sihtasutus

151 lk

Küllap mäletavad kõik kooliajast mõnd õpetajat, kes tundis oma ainet hästi, kuid ei osanud seda õpilastele edasi anda või ei suutnud neis õppeaine vastu huvi äratada. Mulle on meelde jäänud minu kunstiajalooõpetaja: väärikas ja kõrgesti haritud vanem daam, kes klassile kolmveerand tundi järjest oma ülimalt põhjalikku konspekti ette luges, alati kõiki lauseid püüdlikult korrates. Need tuli muidugi kirja panna. Kogu õpilaste energia läks nii võitlusele ohtrate võõrsõnade ja kirjavahemärkidega, kaasamõtlemiseks aega suurt ei jäänudki. Käsi sai kergendust, kui jõudsin jälile raamatule, kust õpetaja oma konspekti oli võtnud, kuid sisuliselt ei muutunud miski – kunstiajalootund jäi lõpuni üksikute ammu surnud kunstnike elu ja loomingu ülevaateks.

Leonhard Lapini „Moodne kunst“ tõestab aga taas, et kunstiajalugu saab ka teisiti jutustada. Lapini kunstilugu on elusa ja areneva kunsti lugu. Raamat kannab alapealkirja „Kunstilugu isikliku elu sugemetega“ ning jälgib peategelase Lui kasvamist modernistiks 1960. aastate Tallinnas. Luis tunneb lugeja ilma suuremata vaevata ära Lapini enda, kes segab nii teoses fantaasiat isiklike mälestuste ning vaimukate seikadega nõukogudeaegsest kunsti- ja seltskonnaelust. (Huvitaval kombel on korra, lk 74, sattunud teksti „Lui“ asemel „Albert“!)

Ühtlasi sisaldab raamat väljavõtteid kahest vastandlikust modernismikäsitlusest: kuulsa inglise kunstiajaloolase ja -teoreetiku Herbert Readi lühiülevaatest „Moodne kunst. Sissejuhatus moodsa maalikunsti ja skulptuuri teooriasse“ (ee 1939) ning Leedu kultuuri- ja poliitikategelase, sotsialistliku realismi eestkõneleja Lionginas Šepetyse monograafiast „Modernismist. Põhivoolude analüüs ja kriitika“ (ee 1986). Tulemuseks on mitmehäälne, iseendaga dialoogi pidav teos, mis annab tõetruu pildi nõukogude (kunsti)elu absurdsusest.

Lui puutub oma arenguteel kokku mitmete modernistlike kunstivooludega, tema kujunevasse isiksusse jätavad jälje nii ekspressionism, kubism, abstraktsionism kui ka sürrealism. Lapin alustab oma krutskiga kunstilugu Paul Cézanne’ist, liigub edasi Pablo Picasso ja Salvador Dalí juurde ning peatub pop art’i ja postmodernismi lävel. Ta ei pommita lugejaid rohkete nimede ja daatumitega, vaid üritab hoopis oma isikliku, raamatus Luile omistatud kogemuse kaudu avada erinevate kunstivoolude ning seekaudu modernistliku kunsti olemust üldiselt. Lapin ei vaatle seejuures kunsti kunagi vaakumis, lahus selle loojatest ehk inimesest ja tema keskkonnast.

Kunsti(elu) ühiskondlik dimensioon on eriti oluline muidugi nõukogude aja kontekstis. Autoritaarne riigikord takistab kultuuriprotsesside loomulikku arengut ning seeläbi ka Lui kujunemist kunstnikuks. Modernistlik kunst oli teadupärast Nõukogude Liidus põlatud ja põranda alla surutud. Luid vaimustab modernismi juures muu hulgas just vabadusetunne, mida see pakub, iseäranis võrdluses vaimuvaese ja totruseni reglementeeritud sotsialistliku realismiga. Lui ei otsi mitte niivõrd vastupanuvõimalust, kuivõrd alternatiivi. Ta ei tegele modernistliku kunstiga protestiks, vaid südame sunnil.

„Moodne kunst“ on nimelt eelkõige ikka kunstnikuks kasvamise lugu. Lui märkab juba poisikesena, et tema elust on midagi puudu: „Ta tundis, et on siia maailma tõmmatud kusagilt mujalt, röövitud oma vanast tuttavast maailmast täiesti uude, tundmatute seaduspärasustega ilma, milles tundis end tihti üksikuna.“ (lk 28) Avastanud kunsti, jõuab Lui aegamööda tagasi oma hinge koju, „loovuse maailma“ (lk 65).

Kunst on uks kahe maailma, välis- ja omailma vahel, värav enda juurde. Autor mõtiskleb: „Unenägude sümbolite, lugude ja seisundite esitamise kaudu kunstis taotlevad kunstnikud eelkõige oma Ise mõistmist, enda olemuse tõlgendamist, Omaise leidmist, seejärel piltides olemuslike kogemuste fikseerimist, mis põhineb maailma avaramale, vaimse elu tundmisele, milleni ei ulatu mõistus.“ (lk 130–131) Mõistnud kunsti olemust ja tundnud endas ära looja, vabaneb Lui teda vaevanud paineist ja saab osaks kõiksusest. Lui „tundis [---], kuidas ümbritsev maailm tasapisi omaks saab, kuidas ta ületab lõhe endas oleva pisikese ja seda ümbritseva suure maailma vahel, kuidas üle kuristiku visatakse kerge rippsild, millel kõikudes läheb ta uude reaalsusse.“ (lk 89)

Lapini inimesekeskne lähenemine kunstiloole ning mahlakas väljendus muudavad teose meeldivaks lugemiseks ka kunstikaugemale publikule. Lugemisnaudingu saamise ainsaks eelduseks on loovuse ja loova jõu hindamine. Üksnes tsitaatidega võinuks autor kokkuhoidlikum olla. Tegelikult saanuks ka üldse ilma nendeta – Lapini tekst kannab üksigi sõnumi raskusteta välja, osunduste küllus pigem kahandab, kui võimendab elamust. Sellele vaatamata kinnitab „Moodne kunst“ järjekordselt, et Lapin on pea niisama osav kirjanik kui kunstnik ja arhitekt. Meistri juubeliaasta on saanud väärilise avapaugu.

Toimetaja: Valner Valme



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!