Tallinna ülikoolis kohtuvad emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijad kogu maailmast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

15.-17. juunil toimub Tallinna ülikoolis ülemaailmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu ARLE üleaastane konverents. Peateema on keelte ja kultuuride lõimimine emakeeleõpetuses, mida mõjutavad kultuurilise mitmekesisuse kasv ja rahvusülesed virtuaalkeskkonnad.

Konverentsil esinevad emakeele õpetamise ja omandamise, mitmekeelse klassi, kirjandusõpetuse, videomängude- ja digitaalmeediaõpetuse uurijad. „Meil on au võõrustada ligi 250 inimest kõigist maailmajagudest ja kõigilt kontinentidelt peale Antarktika - kokku 35 riigist,“ sõnas konverentsi peakorraldaja, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi rakenduslingvistika professor Krista Kerge.

Esimese päeva kutsutud esineja on professor Andrew Burn Londoni ülikoolist, kes arutleb Suurbritannia näitel, miks siduda kaasaegses klassiruumis kunsti- ja muusikaõpetust videomängude ja animatsioonide loomisega. Teisel päeval räägib professor Adriana Bus Leideni ülikoolist digitaalsetest juturaamatutest ning kuidas need aitavad kaasa lapse keelelisele arengule. Konverentsi viimasel päeval keskendub professor Minna-Riitta Luukka Jyväskylä ülikoolist mitmikkirjaoskusele ja keeleteadlikkusele Soome haridussüsteemis. Kavas on ka kaks väiksemat ümarlauda, kaheksa suuremat eriüritust ja doktorantide eelkonverents.

Emakeeleõpetuse Infokeskus korraldas haridus- ja teadusministeeriumi toel ka osavõtutoetuste konkursi, nii et konverentsil osalevad parimad eesti emakeele ja kirjanduse õpetajad, mitmekeelse klassi asjatundjad ning üliõpilased.

​"Tänavusel ARLE konverentsil on Tartu ja Tallinna ülikoolidest mitme uurimissuuna ettekandeid, saame oma akadeemilist taset näidata ja kontakte laiendada, kuid vähem oluline pole Eesti parimate emakeeleõpetajate ja üliõpilaste osavõtt,“  lisas Krista Kerge.

Konverents on pühendatud ühingu asutamise 20. aastapäevale ning ühtlasi 70 aasta möödumisele eesti keele ja kirjanduse õpetajate ettevalmistuse algusest Tallinna ülikoolis.

Lisainfo konverentsi kohta on kättesaadav Tallinna ülikooli kodulehel.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: