Tallinna ülikoolis kohtuvad emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijad kogu maailmast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

15.-17. juunil toimub Tallinna ülikoolis ülemaailmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu ARLE üleaastane konverents. Peateema on keelte ja kultuuride lõimimine emakeeleõpetuses, mida mõjutavad kultuurilise mitmekesisuse kasv ja rahvusülesed virtuaalkeskkonnad.

Konverentsil esinevad emakeele õpetamise ja omandamise, mitmekeelse klassi, kirjandusõpetuse, videomängude- ja digitaalmeediaõpetuse uurijad. „Meil on au võõrustada ligi 250 inimest kõigist maailmajagudest ja kõigilt kontinentidelt peale Antarktika - kokku 35 riigist,“ sõnas konverentsi peakorraldaja, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi rakenduslingvistika professor Krista Kerge.

Esimese päeva kutsutud esineja on professor Andrew Burn Londoni ülikoolist, kes arutleb Suurbritannia näitel, miks siduda kaasaegses klassiruumis kunsti- ja muusikaõpetust videomängude ja animatsioonide loomisega. Teisel päeval räägib professor Adriana Bus Leideni ülikoolist digitaalsetest juturaamatutest ning kuidas need aitavad kaasa lapse keelelisele arengule. Konverentsi viimasel päeval keskendub professor Minna-Riitta Luukka Jyväskylä ülikoolist mitmikkirjaoskusele ja keeleteadlikkusele Soome haridussüsteemis. Kavas on ka kaks väiksemat ümarlauda, kaheksa suuremat eriüritust ja doktorantide eelkonverents.

Emakeeleõpetuse Infokeskus korraldas haridus- ja teadusministeeriumi toel ka osavõtutoetuste konkursi, nii et konverentsil osalevad parimad eesti emakeele ja kirjanduse õpetajad, mitmekeelse klassi asjatundjad ning üliõpilased.

​"Tänavusel ARLE konverentsil on Tartu ja Tallinna ülikoolidest mitme uurimissuuna ettekandeid, saame oma akadeemilist taset näidata ja kontakte laiendada, kuid vähem oluline pole Eesti parimate emakeeleõpetajate ja üliõpilaste osavõtt,“  lisas Krista Kerge.

Konverents on pühendatud ühingu asutamise 20. aastapäevale ning ühtlasi 70 aasta möödumisele eesti keele ja kirjanduse õpetajate ettevalmistuse algusest Tallinna ülikoolis.

Lisainfo konverentsi kohta on kättesaadav Tallinna ülikooli kodulehel.

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.