Arvustus. Graafikud kohtuvad iseendaga ({{commentsTotal}})

Raul Meel. Sina ei pea tapma. Digitrükk. 2016
Raul Meel. Sina ei pea tapma. Digitrükk. 2016 Autor/allikas: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum

"Kohtumine iseendaga"
Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus Tartus, Eesti Trüki- ja Paberimuuseumis
Näituse koostaja: Inga Heamägi
Avatud 31. mai–25. juuni

Trüki- ja paberimuuseumis on väljas Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitus "Kohtumine iseendaga". 32 autorit esitasid ühe teose varasemast ja teise hilisemast perioodist. Erandiks on jätkuvalt kõrgvormis grand old lady Vive Tolli oma 11 teosega. Klassikaliste tõmmiste kõrval on eksponeeritud ka digigraafikat, joonistusi ja Mall Nukke maale.

Ühenduse esinaise Inga Heamäe poolt välja mõeldud teema on intrigeeriv. Missuguse pilguga on kunstnik oma loomingule tagasivaate teinud? Lahendused on nutikad. Kõige rohkem meeldib mulle Sirje Eelma valik, kes on kõrvutanud lausa sarnast motiivi: vana maja. 1985. aastal ofordi ja akvatinta tehnikas loodud "Tühi maja" on romantiliselt lagunev.

Sirje Eelma. Tühi maja. Ofort. Akvatinta. 1985 Autor: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum

Kontseptualistliku pealkirjaga "Vana hea Euroopa IV" (2015) on väga mitmekihiline, ka tänu salapäraselt maalilisele autoritehnikale.

Maria-Kristiina Ulas näitab arengut joonistustehnikates. 1989. aastal on autor linooli lõiganud nõtkejoonelise Hendriku portree. 2014. aastal joonistas ta otse litokivile looklevas raamistuses pealtnäha lainetava abstraktse kompositsiooni, autori sõnul aga "armsa peenisemotiivi" ("Laval").

Maria-Kristiina Ulas. Laval. Litograafia.2014 Autor: Eesti Trüki- ja Paberimuuseum

Merike Sule-Trubert on seevastu moodustanud lihaselistest käsivartest kujundi "Taastatud harmoonia" (1998) ja fotografeerinud alasti meest "Habras tasakaal II" (2016).

Ka Enno Ootsing näitab arengut poolabstraktsionismist ("Muinsus", 1964) realismi ("Mia magab", 2012). Illimar Pauli plastiliste kujunditega kompositsioon "Hämarik II" (1970) on muutunud geomeetriliseks joonte võrgustikuks "Stereo I" (2017). Maara Vint on oma iseloomuliku sujuva kontuuri ("Jahimees tütrega", 1969) täitnud "Kevadises jääminekus" (2017) rohkete romantiliste detailidega. Virge Jõekalda ekspositsioon on optimistlik. 1988. aastal pärast ERKI lõpetamist lõi ta "Ärkamise" ja 2017. aasta kevade ootuses on värvinud kuivnõela lõõmavalt punaseks "Ootus".

Paljud on rajanud oma väljapaneku värviharmooniale, näiteks Maret Olvet, Evi Tihemets ja Marje Üksine on täiendanud realistlikku portreed värvilise abstraktiga. Marilyn Piirsalul on paaris "Punakorallid" (2017) ja "Naine" (2003/2008), kelle põsel on punane laik. Britta Benno mustvalge paar koosneb portreest ja sürrealistlikust joonistusest "Puhas Kunst(nik)". Kalli Kalde kaks värvilist litot (2003 ja 2016) oleks nagu ühel ajal loodud. Loit Jõekalda teostel "Kivi sisse minek" (1995) ja "Rauaaeg" (2017) on ka sisuline ühtsus ja me võime rääkida diptühhonist.

Raul Meele "Sina ei pea tapma" (Amar Annus: kõige lähem eestikeelne tõlge "Usklik ei tohi tohi tappa usklikku". Koraanis seda lauset ei ole.) on oma lihtsuses ja värvisümboolikas parimaid terrorismivastaseid taieseid. Punases ringis on must ja valge laik – need kolm on paljude araabia riikide lipuvärvid. Valges laigus kuuliauk, tulistatud 2-kaliibrilisest püssist.

Monumentaalseim teos on Mari Prekupi ja Hannah Harkese "Vääring" (2017). Riidetükkidest koosneval sirmil on kujutatud robustsevõitu humoorikas stiilis talupoeglikku miljööd. Reti Saksa kunst aga paistab silma sellega, et see pole muutunud ja Inga Heamägi demonstreerib, kuidas tekib mitme plaadi abil värviline graafika.

Eesti Vabagraafikute Ühenduse järgmine esinemine toimub näitusel "Peegel – silmast silma" Itaalias Vicenzas. Eestist on 21 kunstnikku, Itaaliast 30.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: