Peeter Helme raamatusoovitus: "Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu" ({{commentsTotal}})

Soome
Soome Autor/allikas: fotnmc/Creative Commons

Kolme soome ajaloolase sulest ilmus möödunud aastal põhjalik ülevaade soome fašismi ajaloost. Juba tänavu kevadel avaldas kirjastus Argo selle Andres Adamsoni tõlkes ka Eestis. Oula Silvennoise, Marko Tikka ja Aapo Roseliuse raamatu pealkiri on "Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu" ja arvata võib, et paljudele lugejatele jääbki kõrva ainuke võõrsõna pealkirjas – fašistid. Nii et alustuseks peakski vaatlema, mida need ajaloolased ikkagi käsitlevad.

Oula Silvennoinen, Markko Tikka, Aapo Roselius - "Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu"
Tlk. Andres Adamson. Argo, 2017. 429 lk.

Raamatu kaanel on näha musta päikese kujutist – kaheteistkümnest sowilō- ehk sig-ruunist koosnevat ringi, mille kuulsaim kujutis asub endises SSi väljaõppekeskuses Saksamaal Wewelsburgis, kuhu see Himmleri tellimusel põrandasse inkrusteeriti.

Nii et kahtlaselt Saksa värk, aga juba "Musta koidiku kuulutajate" esimeselt leheküljelt saab lugeda, et "Soome fašism ei eksisteerinud kunagi iseseisva, muust Euroopast sõltumatu nähtusena" (lk 9). Niipalju on selge, aga kuidas on lood mõiste endaga? Kas on põhjendatud kasutada seda sedavõrd laetud, sageli lahmivas ja ekslikus tähenduses kasutatud sõna "fašism"? Ilmselt ikkagi on. Autorid ütlesid raamatu eestikeelse tõlke esitlusel, et neid häiribki see, kuidas sõna "fašism" kardetakse üldse kasutada või kasutatakse valesti ning enda raamatus püüavad nad asju veidigi õigemaks seada. Teose esimeselt leheküljelt võib lugeda: "Terminoloogiline segadus on vajutanud oma pitseri nii Soome kui ka rahvusvahelise fašismi uurimisele; selles raamatus püüdleme suurema selguse poole. Me ei tarvita mõisteid äärmusparempoolsus või radikaalne parempoolsus fašismi sünonüümidena; fašismi juured polnud traditsioonilises parempoolsuses, vaid antiliberalismis ja rahvusluses." (lk 9)

Sellega tuleb tõepoolest nõustuda ning tõsi ta on – säärase otsuse langetamisega vabanesid autorid klassifitseerimissundusest, mis on fašismi- ja natsionaalsotsialismiuuringuid üldiselt saatnud.

Teose sisu osas järgivad Silvennoinen, Tikka ja Roselius harjumuspärast skeemi – fašismi juuri otsitakse ja leitakse 19. sajandi lõpust ja Esimesest maailmasõjast. Sealt algab selle enam kui 400-leheküljelise raamatu lugu, et jõuda otsapidi välja meie päevadesse. Põhitähelepanu on pühendatud Soome fašismi hiilgeajale: Vabadussõja Rindemeeste Liidu ning Lapua Liikumise tõusule ja langusele.

Eesti lugejale kõige põnevam on ilmselt raamatu kümnes peatükk "Sinimustal noodil – fašistliku noorsooühenduse tõus ja häving", sest selle üks alapeatükk kannab pealkirja "Eesti rulett". Siin tuleb juttu sinimustade sidemetest Eesti vapsidega. Kuigi autorid heidavad ehk liiga kergekäeliselt kõrvale võimaluse, nagu polnud Artur Sirgu surm vabatahtlik, on Soome vaatenurk Eesti Vabadussõjalaste Liidule siiski huvitav.

Raamatu autorid on valdavalt iroonilised, tekst on vürtsitatud huumoriga, kuid nalja tehakse võrdselt kõigi üle ja kui mõnel fašistlikul poliitikul või aktivistil oli õigus, siis autorid ka tunnistavad seda. Nõnda võib "Musta koidiku kuulutajaid" pidada enam-vähem neutraalseks raamatuks.

Teose lõppsõna on ehk liiga moraliseeriv, seda eriti oludes, kus autorid on ise vastust leidmata korduvalt küsinud, kas fašismi ja holokausti või üldisemalt inimsusevastasuse vahel võib näha otsest põhjus-tagajärg seost või mitte. Samas, tõsi ta on – 20ndate ja 30ndate arusaamad ühiskondlikus mõttes lubatavast või normaalsest mõjuvad tänapäeval kohati kõhedusttekitavalt.

Igatahes aitab "Musta koidiku kuulutajad" kaasa Soome mõistmisele ning loodetavasti ajendab ka Eesti ajaloolasi heitma värskelt pilku samadele teemadele meie enda ajaloos.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: