Noored näitlejad äratavad ellu unistuse Eesti-Soome liitriigist ({{commentsTotal}})

Anni Mikkelsson
Anni Mikkelsson Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

21. juunil äratab teater Must Kast Tartus Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis Eesti-Soome ühislavastusega ”Kaksismaa. Kaksoismaa”, ellu unistuse Eesti-Soome liitriigist. Kirjanik ja filmitegija Imbi Paju kirjutab kohtumistest lavastajaga.

Kohtusin soomlannast lavastaja Anni Mikkelssoniga esmakordselt mai algul. Etenduse kontseptsiooni tutvustades laob Anni mu ette lauale enamuse Soomes ilmunud Eesti ajalugu käsitlevaid raamatuid, mida ta on hoolega lugenud. Käsikirja siis veel polnud, oli idee ja lavastaja  nägemus. Eestlaste ja soomlaste ühine maa hakkab kasvama tööprotsessi käigus.

Anni plaanis viia näitlejad nende enda meelemaastikele, üksikininimese ja rahva teadvustamata alateadvuse ja teadvuse tasanditele. Lavastaja ütles, et eelmiste põlvkondade lugu on igal pool, muuhulgas iga inimese kehas: ”Minu selg on vanaema oma, ma kannan selles kurbust ja rõõmu, ma ei tea täpselt kogu oma vanaema lugu, aga ma aiman seda. Kannan endaga kaasas vanaema kehahoiakut. Selles lavastuses avaneb ajalugu eelmistelt põlvkondadelt meile päranduseks jäetud kehakogemuste, mälu ja lugude kaudu.”

Sain võimaluse olla selles lavastamise protsessis ühe päeva, näitlejatega loova protsessikirjutamise workshop'i läbi viies. Uurisime ja kaardistasime üksikinimese ja meie ühist soomlaste-eestlaste psühhoajalugu.

Anni Mikkelsson ütles, et näidend saab teoks just sobival ajal, kui Soome ja Eesti peavad 100. sünnipäeva. Idee sellisest lavastusest on küpsenud kolm aastat noorte soome ja eesti näitlejate omavahelise läbikäimise ja tööprojektide käigus.

Vahetult enne esietendust ütles lavastaja, et nad on leidnud uue perspektiivi, kuidas luua elu ja armastust kahe maa vahele. ”Me oleme uurinud, kuidas ajalugu kulgeb läbi põlvkondade alateadvuste ja kehade, kandes rakumälus eelmiste põlvkondade soove ja unistusi, kaotusi ja valu. Me jutustame, tantsime ja laulame need teadvustamata kogemused avalikuks. Oleme mälu ja kehamälu arheoloogid - jagame lugusid ja loome usaldust. Toome teatri kaudu inimesed ühte.”

Loova tööprotsessi  käigus on kujunenud näitlejate vaheliseks keeleks n-ö läänemere esperanto, kus eesti ja soome keel kõlavad kokku, saavad üheks ja kõigile arusaadavaks.

Lavastaja tõi näiteks, kuidas seda ühist ajalookogemust lavastamise käigus näitlejate kehast on otsitud. ”Kui laps sünnib, siis ta nutab ja teda kussutatakse, sellest liikumisest tulev väristamine on seotud turvatunde ja lohutusega. Seda liikumise elementi oleme kõik beebieas kogenud, ainuüksi see liigutus, selle teadvustamine meie kehas ja tunnetes teeb meid inimestena lähedaseks. Värina kaudu saab käsiteda ka kaotusevalu ja surma.”

Mikkelsson lisas, et uue põlvkonna esindajatena ei näe nad vajadust tuua võrdlusi, kes hakkas II maailmasõja ajal vastu ja kes mitte. ”Me läheme läbi ühiste lugude, laulude ja liikumise kogemuste jagamise kaudu ja loome ühist riiki, kus pole vahet, kes on soomlane, kes eestlane. Me kasvatame seda lugu fragmentselt, selles on kutse: inimesed, kuulake üksteist! Looge omavahel soojust! Jagades lugusid võime saada üheks. Kõne mõjutab inimest, kuidas, milliste sõnadega, lauludega, lugudega me kõnetame üksteist.”

Idee Eesti-Soome liitriigist, mida ”Kaksismaa. Kaksoismaa” lavastaja ja näitlejad ellu äratavad, on vana, sel on oma arengukaar. 19. sajandil ja 20. sajandi algul unistasid mitmed Eesti poliitikud ja kultuuriinimesed Eesti-Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul.

Ajaloolane Seppo Zetterberg on meenutanud paljudes oma artiklites ja teostes, et juba esimesel üldlaulupeol 1869 Tartus osales kaks soomlast Reinhold Aspelin ja Carl Gustav Swan, et arutada eesti ja soome rahva keelte lähenemise võimaluse üle. Lydia Koidula kirjutas tollal Kreutzwaldile, et me panime laulupeol Soome sillale nurgakivi.

1870. aasta algupoolel kirjutas Koidula oma armastatud soomlasest sõbrale Antti Almbergile, et ”Soomemaa on meil alati kui laiem ja suurem isamaa mieles ja südames.”. Almberg vastas lootvat, ”et kord see päev koidab, mil Eesti ja Soome rahvas ühendatud, iseseisva rahvuskonnana võtab osa inimsuse suurest kultuuritööst!”.

Ja kui 1881. aastal sai Soome Kirjanduse Selts 50aastaseks, kirjutas Koidula oma kuulsa luuletsükli ”Soome sild”:Silla otsad ühendatud, / Kandes ühte isamaad” ja et ”Issand ise jagab hinda, / Et meil kokku käivad teed!”

Romantiline ja luuleline Soome sild hakkas vähehaaval saama konkreetsemat sisu. Pärast 1905. aasta revolutsiooni kirjutas end Soomes varjanud Konstantin Päts kaheosalise visiooni ”Soome-Eesti sild,” mis ilmus Peterburi Teatajas 1909. aastal. Päts kirjutas, et eestlastel pole teist lähemat kultuurrahvast kui soomlased. Soome ja Eesti vahel tuleks eriti edendada majandus- ja kultuurisuhteid. Näiteks pani Päts ette asutada soome-eesti pank ja korraldada ühiseid põllumajandusnäitusi.

Kui Venemaa olukord muutus sügisel 1917 üha kaootilisemaks, siis arvas pikalt Soomes elanud Gustav Suits, et Eesti peaks pürgima iseseisvuse poole ja samas moodustama uniooni Soomega.

Kirjanik Frideberg Tuglas kirjutas samal aastal 1917. ajalehes Uus Postimees kaheosalise kirjutise ”Aja küsimused”. Vana Soome silla mõte on nüüd taas esile kerkinud ja enam mitte romantilise unelmana.”Ei, see ei ole paljas unistus. See on suurem küsimus kui meile ajaloos kunagi on esitatud.”

Aastal 1918 arendati Soome ja Eesti uniooni Saksamaa varjus. Saksamaa oli veebruaris okupeerinud Eesti. Soome valitsus oli aga kutsunud kodusõjas Saksamaa appi ja järgis Saksa orientatsiooni novembrini.

Aprilli keskel andsid polkovnik Johan Laidoner ja maanõukogu liige Julius Seljamaa Peterburis põranda all tegutsenud endisele Soome ministrile ja riigisekretärile Carl Enckellile dokumendid, mis tuli toimetada Soome riigihoidjale Pehr Evind Svinhufvudile.

Svinhufvud küsis, kas poleks mõeldav, et Eestist saaks riik, mis moel või teisel liituks Soomega. Näiteks nii, et Soome, Ida-Karjala ja Eesti moodustaksid kaksikmonarhia, millel oleks ühine kuningas. Kahe sõjavaheline poliitiline elu läks aga oma teed, oli kemplemisi, identifitseeriti end suurriikide ootuste järgi.

Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal Eesti, haaras president Konstantin Päts taas oma lemmikteema järele Soome-Eesti ühisusest. Päts  toimetas 1940. aasta 30. juunil – samal päeval, kui ta Tallinnast koos perega Stalini käsul Venemaale küüditati – Soome Tallinna-saadikule Paavo Johannes Hynninenile kirja, mida on vahel kutsutud Pätsi testamendiks. Päts pani ette, et Eesti peaks ühinema Soomega liitriigiks, kus ühised oleksid riigikaitse, välispoliitika, majanduspoliitika ja rahaühik. Kahjuks oli siis juba hilja. Piiririikide ühine välis ja kaitsepoliitika oli ebaõnnestunud, ees olid sõjaastad.

Eesti-Soome ühisetendus toob meid uude aega jagab lähedust ja jagab inimliku kokkuhoidmise sõnumit.

Laval astuvad üles näitlejad Kaija M Kalvet, Laura Niils, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Hennariikka Laaksola, Jonnakaisa Risto, Heidi Ajanto ja Veera Veiskola .

Etendused ERMi Viinaköögis toimuvad 21., 27., 28. ja 30. juunil ning 1. ja 2. juulil kell 19.

Etendus on vaheajata ja kestab 90 minutit, järgneb vestlusring, keelebarjääri pole.

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.