Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst ({{commentsTotal}})

"Ajavahe". Autor/allikas: Paul Kuimet

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Töögrupp: Merle Kasonen, Anu Almik, Katre Ratassepp, Keiu Krikmann, Linda al-Assi, Kertu Tuberg, Maarja Niinemägi, Ketli Tiitsar, Kristiina Nurk, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Kadi Pajupuu, Triin Jerlei

Näituse kujundus: Karli Luik (ab Kontekst)
Graafiline kujundus: Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio)
Näituse installatsioon: Valge Kuup

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaali üldnimetajaks ja juhtorientiiriks on seekord seatud termin „Ajavahe“. Vaieldamatult on tegu hea koondajaga. Selle egiidi all oli kunstnikel võimalik näitusele kandideerida nii uute teemast lähtuvate objektidega kui varem valminud töödele n-ö „mulli ümber kerida“, et need kontseptsiooni poolest žüriile seeditavamaks muuta. Kokku esitas oma loomingut 256 kunstnikku 32 riigist, kellest pääses püünele 49. Selline lai rahvusvaheline haare näitab ürituse prestiižsust ning pakub liigirikka ülevaate, mille puhul saab külastaja süüvida detailirohkusse ja ka üldistusi teha, et käsi valdkonna hetkeseisu pulsile panna.

Rakenduskunst on üks veider fenomen. Klassikalises kujutluses võiks sinna alla koondumas näha kunstnike kujundatud praktilist otstarvet omavaid objekte ja väikeseeriaid. Esteetilise nauditavusega laetud iga päev kasutatavaid esemeid. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse astudes satub selline definitsioon aga tugeva kahtluse alla. Triennaali peakorraldaja Merle Kasonen mainib näitusekataloogi sissejuhatavas tekstis, et korraldustiimi eesmärgiks oli kaardistada nüüdisaegse rakenduskunsti ja unikaaldisaini probleemistikku. Rakenduskunstil endal pole muidugi väga häda midagi. Probleemistikuna vaadeldakse siinkohal pigem küsimusi ja trende, millest ajendatuna kunstnikud tööd teevad.

Kui rakenduskunsti üheks parameetriks pidada objektide rakendatavust, siis selle koha pealt tekitab näitus palju huvitavaid küsimusi. Võiks väita, et eksponeeritud pole ühtegi tarbeasja. On mitmeid klaasist, puidust, tekstiilist, metallist ja keraamikast skulptuure, videoinstallatsioone ning  kantamatuid ehteid. Sedasi ekspositsiooni keskel tekib küsimus, et mis on vahet rakendusliku klaasikunstniku tehtud skulptuuril ja traditsioonilise vabade kunstide taustaga skulptori tehtud skulptuuril, mille teostamiseks on kasutatud klaasi. Miks esimene esitleb oma loomingut tarbekunstina ja teine kaasaegse kunstitaiesena. Võiks järeldada, et ainus vahe tekib sellest, millise suunaga on tegija ülikoolis oma väljaõppe saanud. Meediumite segunemine on aktuaalne kõigis kunsti distsipliinides. Installatiivsed teatrietendused, interaktiivsed tehnoloogilised kangad, art science heliteosed, performatiivseid protsesse läbiv keraamika, ajas moonduvad ehted. Sellisel puhul tekib üldse küsimus, kas pole mitte rakenduskunsti kaitsev katustermin hakanud lekkima ja ajas iganenud?

Viimastel aastatel on ka akadeemilised ringkonnad hakanud aktseptima ja kasutusele võtma terminit „materjalikunst“, mille all vaadeldakse ühele kindlale tarbekunstis levinud materjalile keskendunud mõtteviisi. Kui skulptori esmane lähtepunkt on vorm ja kontseptsioon, mille väljendamiseks ta valib välja sobilikud vahendid, siis näiteks keraamiku peamiseks meediumiks on savi. See on nagu ankur. Maailma naba, mille ümber luua oma enda maailm. Mõtlemine läbi materjali. See pole enam kunstniku käskudele allutatud mateeria vaid kahekõne.  Sündiva objekti esmaseks lähtepunktiks on keha ja materjali kontakt. Millised on töötlemise võimalused? Kui palju ma võin venitada enne kui murdub? Kui hapra konstruktsiooni annaks ehitada nii et ikka veel kannaks omaenda raskust? Pole ime et selliste küsimuste esitamisel jõutakse skulpturaalsete vormideni. Näiteks on kunstnik Hedvig Winge mänginud niiske saviga immutatud kanga järjenditega. Tunnistajad kunagisest objektide kohalolust. Protsessi dokumenteerijad. Lehvivate kangaste seinale sööbinud varjud.

Rakenduskunsti baasiks võiks nimetada käsitöötraditsiooni selle parimas tähenduses. Käsitöö omakorda seondub inimese kohaloluga. Inimese tehtud - inimestele kasutamiseks. Ehk sellest tulebki rakenduskunsti baasiga loojate kõrgendatud kehalisus. Füüsilise kohaloluga vaimsus. Samuti võiks rakendusliku haridusega kunstnike loomingus näha flirti kasutajakogemusega. Kuna traditsiooniliselt on tarbitavus rakenduskunsti üheks alustalaks, siis pööratakse ka vabaloomingu puhul rohkem tähelepanu just keha ning objekti suhtele. Igapäevasusest välja kasvanud erilisus. Kasutajakogemuse väänamine, teisendamine ja nihestamine.

Uusmeremaalasest kirjandusteadlane Don McKenzie on välja toonud, et raamatute puhul pole ainsaks info kandjaks vaid sõnade tagant avarduvad kontseptsioonid, vaid olulist rolli mängivad ka mitteverbaalsed elemendid. Tüpograafia, illustratsioonid, paberi paksus, lõhn, formaat, köide. Need kõik kujundavad inimeste emotsionaalset vastuvõttu ja tõlgendusviise. Ehk just seetõttu on Tallinnas Grand Prix´ga pärjatud Belgia ehtekunstnik Octave Vandeweghe võtnud seekord vaatluse alla kahvli, noa ja lusika. Meie tsiviliseerumisprotsessi kaastunnistajad. Jääb tunne, nagu Vandeweghe töömeetodid inspireeruksid antropoloogiast. Kaasaegse inimese etnograafiline materjal, mis on seatud suhtesse ajaloos toimunud materiaalse kultuuri protsessidega. Paralleelid esmaste kivist tahutud tööriistade, kõrgklassile omase kalliskivide lihvimise, euroopalike kultuuriliste kombestike ja igapäevasuse vahel moodustavad reaalsust väänava ja kummastava terviku. Argised keha nuumavad tööriistad on asetatud kunsti poeetilisele väljale. Triennaali peaauhind on igati välja teenitud tänu mõtestatud vaatlusele ja väga omapärasele teemalahendusele. Muidugi ei saa mainimata jätta noort iga, mis pakub põhjust Maarjamaal võidutsenud kunstniku edasisel karjääril silma peal hoida.

Lõpuks polegi kunstniku peaeesmärk oma loomingu sildistamine ja sobilikesse kartoteegisahtlitesse paigutamine, et publikul lihtsam defineerida oleks. Siinkohal peaks mängu tulema pühendunud kriitik ülesandega tunda kultuuriteooriat ja kunstiajalugu, tajuda hetkeolukorda, kanda kinnitavaid trende ja ennustada tulevikupotentsiaale. Kriitik, kes ei luba endale halva tuju või maitse-eelistuste baasilt „ärapanemist“, vaid omab sisemist kohustust valdkondi arendada. Kes omab lisaks teadmistele oskust teadmisi edasi anda. Taolise kriitika adekvaatsuse parameetriks on isiklik kogemus. Õnnestunud kunsti ära tundmiseks on vaja näha lõputult kunsti. Sellise eneseharimise ja silmaringi avardamise jaoks ongi Tallinna Rakenduskunsti Triennaali taolised massiivsed ülevaatenäitused ülimalt tänuväärsed.

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.