Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi ({{commentsTotal}})

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Nurgakivi meenutab mõõtmetelt ja kujult arhiivikarpi, sümboliseerides keskuse peamist ülesannet – isikuarhiivina säilitada ja mõtestada Arvo Pärdi loomingulist pärandit.

Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo pani keskuse poolt nurgakivisse mälupulga „Tabula rasa“ esiettekande salvestusega, mis toimus 30. septembril 1977 Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas. Ajaloolisel ettekandel musitseerisid Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Alfred Schnittke ja Estonia teatri kammerorkester dirigent Eri Klasi juhatusel. Kivilo lisas nurgakivisse ka pronksist kellukese, keskuse töötajate nimekirja ning kultuurilehe Sirp värskeima, 16. juuni numbri, milles ilmus artikkel Arvo Pärdi Keskuse igapäevatööst ja ettevalmistustest uue hoone avamiseks. Arvo Pärt pani nurgakivikarpi oma käega kirjutatud tsitaadi piiblist ja väikese ikooni.

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas võttis enda poolt kaasa karbi vaikust ja rahu – „vaikust, mis on niivõrd oluline muusika loomiseks ja kuulamiseks, heliloomingu tähenduse ning elu üle mõtisklemiseks,“ sõnas peaminister.

Kultuuriminister Indrek Saar kinkis tulevikule säilitamiseks Eesti lipu värvides lindiga väikese riigivapi märgi ning XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ peremärgi. Keila vallavanem Jaan Alver andis valla poolt üle Arvo Pärdi Keila valla aukodanikuks nimetamise otsuse, samuti Arvo Pärdi Keskuse uue hoone detailplaneeringu ja ehitusloa. Arhitektide poolt andis Enrique Sobejano nurgakivisse panemiseks hoone väikese maketi ning AS Ehitustrusti juhatuse liige Kaido Somelar lisas infotahvli ehitajate, arhitektide ja projekteerijate kohta.

Nurgakivi pani paika Arvo Pärt. Tseremoonia alguses improviseeris Vambola Krigul löökpillidel, kasutades inspiratsiooniks ka Arvo Pärdi teoseid. Keskust õnnistas preester Toomas Hirvoja, laulis Nõmme Ristija Johannese koguduse koor.

„Looming vajab sündimiseks aega, süvenemist ja julgust – püüamegi valmivas keskuses luua avatud keskkonda, mis selle võimalikuks teeb. Tänase nurgakivi panekuga oleme astunud suure sammu selle unistuse täitumise poole,“ ütles Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo nurgakivi asetamisel.

Hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost NietoSobejano Arquitectos, S.L.P, kelle võistlustöö „Tabula“ tunnistati 2014. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjaks. Ehitusprojekt valmis koostöös Eesti arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal. Uue keskusehoone pindala on 2348 m2 ning sinna tuleb arhiiv, raamatukogu, 140-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum, õppeklassid ja töötajate ruumid.

Hoone üks arhitekte Enrique Sobejano lausus: „Arvo Pärdi muusika keskmes on vaikus, ilu ja geomeetria: kolm mõistet, mis on niisamuti olemuslikud arhitektuuris. Teha koostööd suure kunstnikuga nagu Arvo Pärt, tema perekonna ja meeskonnaga, on meie karjääri üks ilusamaid kogemusi. See paneb meid ikka ja jälle mõtlema selle üle, kui sügavad ja ettearvamatud on eri kunstiliikide vahelised suhted.“

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone valmib 2018. aasta maikuus, millele järgneb hoone sisustamine, ekspositsiooni rajamine ning arhiivi ja tööruumide sisseseadmine. Arvo Pärdi Keskus on plaanis külastajatele avada 2018. aasta sügisel. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehitust rahastab Eesti riik. Maja avamisega tähistatakse ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Toimetaja: Valner Valme



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: