Kirna mõisaaed sai maalideks ({{commentsTotal}})

"Kes aias?" avamine Kirna mõisas.

Alates 19. maist on Kirna mõisas avatud kunstnike Katrin Valdre ja Sven Saagi maalide näitus „Kes aias?“. Maalid on loodud just sellesse keskkonda.

"Tuues näituse kevadpealinna Türi külje alla erilise aiaga Kirna mõisa, soovime inspireerida näitusekülastajaid vaatama ja kujundama ka oma aedu kui maale, võtma igat taime kui pintslilööki, mis annab oma väikese nüansi aedniku enda maalitavasse elavasse pilti,“ rääkis näituse kuraator Kersti Möldre. "Käesoleva näituse piltidest suurema osa on kunstnikud maalinud viimase poole aasta jooksul just Kirna mõisa silmas pidades ja mõisa aiast inspireerituna." Maalinäituse nimi "Kes aias?" viib seega kujundlikult kunstiaeda, mille aednikeks on maalikunstnikud Katrin Valdre ja Sven Saag. 
Ruumid kutsusid kunsti enda juurde
Kuraator ütles, et algne idee polnudki kunstnike oma, vaid see tekkis temas ning inspireerisid need kaks ruumi, mis mõisas nagu ootel seisid, olles omal moel looduslikud ja loomulikud. "See mõis oli ju kogukonnale aastaid suletud ja kui ma eelmisel suvel sinna läksin, siis märkasin, et uute omanikega on seal tekkinud täiesti teine meeleolu, nüüd on mõis lahti ja aed hooldatud. Need ruumid ise kõnetasid mind," kommenteeris kuraator. Siis tekkis temas mõte siduda ruumid kunstiga ja näitus omakorda aiaga, samuti oli kindel see, et vaja on kontseptsiooni, mis kõnetaks ka kohalikku inimest ja haakuks mõisaga. 
"Siis sattusin juhuslikult Katrini ja Sveni piltidele ja kohe tundus, et see on õige, see oli hämmastav," ütles Möldre. "Võtsin nendega ühendust ja läksin neile külla, tunnetasin seda õhkkonda, vaatasin pilte ja küsisin, et mida nad arvavad ühest näitusest — nad võtsid kohe tuld ja asi läks konkreetsemaks. Võtsin ühendust Kirna perenaisega ja talle meeldis ka mõte sinna näitusega kunsti tuua. Talvel saime neljakesi kokku ja panime täpsemad plaanid paika. See plaan jäi ka paika, et midagi ruumides ei renoveeri, kõik jääb nii nagu on. Palju on küll ajahambast puretud, aga samas on neil ruumidel ja seintel alles ehedus ja looduslikkus. Pildid moodustavad ruumiga terviku ja seal oledki nagu kunstiaias, pildid sobivad ümbrusega kokku."
Maalides on Kirna hinge
Rääkides maalidest ja sellest, millist lugu nad Kirna mõisast räägivad, mainis Sven Saag, et nad maalisid just Kirnale mõeldes ja paratamatult tuleb nii midagi sellest kohast ka pildi peale, aga seda peaks küsima Kirna mõisarahva endi käest. „Külastasime Kirnat maaliprotsessi ajal korduvalt. Ilmselt on see iga loominguga nii, näiteks kui lood muusikat, mõtled, kus ja kellele seda esitad, see kõik tuleb alateadlikult. Kas maalides on Kirna hinge, peab keegi teine vaatama, meie arvamus on subjektiivne," arutles ta.
Katrin täpsustas, et nad väärtustavad vaataja suhet ega tahagi kunagi töö kohta liialt palju rääkida ja infot anda. "Maal on minu arvates elav, ta peab ise suhtlema. Inspiratsioon ei peagi kohe toimima, vaid see mõjutabki sinu alateadvust, see võib mingil hetkel maalis välja lüüa. Kui ma maalin maastikku, siis märkan, et tuttavlikud kohad või taimed on ilmunud maalile." ja Sven lisas: „Võib olla ka vastupidi, et satud paika, mis on juba su maalil olnud, sa külastad oma maali paika ja see on tuttav motiiv, seisund või meeleolu."
Katrin ja Sveni maalid peidavad teisi maale
"Väike saladus peitub kõigis Katrini ja Sveni maalides. Need teeb huvitavaks just see, et lugematute värvide, värvikihtide seest ja vahelt ilmuvad iga kord täiesti uued kujutised. Mõnikord ilmuvad sealt lilled, teinekord jälle terve aed korraga, kus oleks nagu  peale lillede veel keegi... keegi, keda kunagi tundsime. Või keegi, kellega veel päriselt kohtunud ei olegi, vahest üksnes unenäos..." arutles Kersti Möldre. Tema jaoks räägivad maalid seda, et nende kunstnike looming on mitmekihiline, sealt avanevad kogu aeg uued pildid.
"See sõltub valgusest, kuidas see langeb, enda meeleolust ja samas ka kaugusest, millelt vaatad," jätkas Möldre. "Nagu aednik istutab midagi aeda, see hakkab kasvama, tekivad uued värvid ja kihid, samamoodi on ka maalidega, kus kunstnik paneb oma värvid ja teeb teose, aga see hakkab oma elu elama, värvid on mingil hetkel seal omamoodi õide puhkemas ja koosmõjud on teistmoodi. Need on elavad pildid ja panevad sisemiselt uusi pilte elama."
Kaks kunstnikku loovad ühist kunsti
Katrin Valdre (sündinud 1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide eriala, Sven Saag (1968) on õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis. Mõlemad on Kunstnike Liidu liikmed ning nende töid on eksponeeritud Lätis, Leedus, Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis,  Taanis, Šveitsis, Inglismaal. Kolme aasta eest vahetasid nad oma turvalise linnaelu ettearvamatu maaelu vastu ning maalimise kõrval on kunstnike elus koha sisse võtnud ka igapäevased maaelutoimetused, mis vargsi ka loomingusse teed otsivad.
Koos maalimist võrdleb kunstnikest paar aga koos kokkamisega, kus kumbki möödaminnes maitseaineid patta puistab: "Võtad otsekui kogemata naabri klaasist sõõmu ja näppad tema paletilt pisut värvi oma lõuendile." Nii on sündinud värvirikkad pildid, millest iga uue nurga all langev valgusvihk võlub välja taas uue maailma. Kõlades kokku vaataja sisemise mustriga sünnivad nendest teostest igaühe jaoks uued, vaataja enda pildid.

Toimetaja: Valner Valme



Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)
Suri tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe

Pühapäeval suri 72-aastasena tuntud tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.