Kirna mõisaaed sai maalideks ({{commentsTotal}})

"Kes aias?" avamine Kirna mõisas.

Alates 19. maist on Kirna mõisas avatud kunstnike Katrin Valdre ja Sven Saagi maalide näitus „Kes aias?“. Maalid on loodud just sellesse keskkonda.

"Tuues näituse kevadpealinna Türi külje alla erilise aiaga Kirna mõisa, soovime inspireerida näitusekülastajaid vaatama ja kujundama ka oma aedu kui maale, võtma igat taime kui pintslilööki, mis annab oma väikese nüansi aedniku enda maalitavasse elavasse pilti,“ rääkis näituse kuraator Kersti Möldre. "Käesoleva näituse piltidest suurema osa on kunstnikud maalinud viimase poole aasta jooksul just Kirna mõisa silmas pidades ja mõisa aiast inspireerituna." Maalinäituse nimi "Kes aias?" viib seega kujundlikult kunstiaeda, mille aednikeks on maalikunstnikud Katrin Valdre ja Sven Saag. 
Ruumid kutsusid kunsti enda juurde
Kuraator ütles, et algne idee polnudki kunstnike oma, vaid see tekkis temas ning inspireerisid need kaks ruumi, mis mõisas nagu ootel seisid, olles omal moel looduslikud ja loomulikud. "See mõis oli ju kogukonnale aastaid suletud ja kui ma eelmisel suvel sinna läksin, siis märkasin, et uute omanikega on seal tekkinud täiesti teine meeleolu, nüüd on mõis lahti ja aed hooldatud. Need ruumid ise kõnetasid mind," kommenteeris kuraator. Siis tekkis temas mõte siduda ruumid kunstiga ja näitus omakorda aiaga, samuti oli kindel see, et vaja on kontseptsiooni, mis kõnetaks ka kohalikku inimest ja haakuks mõisaga. 
"Siis sattusin juhuslikult Katrini ja Sveni piltidele ja kohe tundus, et see on õige, see oli hämmastav," ütles Möldre. "Võtsin nendega ühendust ja läksin neile külla, tunnetasin seda õhkkonda, vaatasin pilte ja küsisin, et mida nad arvavad ühest näitusest — nad võtsid kohe tuld ja asi läks konkreetsemaks. Võtsin ühendust Kirna perenaisega ja talle meeldis ka mõte sinna näitusega kunsti tuua. Talvel saime neljakesi kokku ja panime täpsemad plaanid paika. See plaan jäi ka paika, et midagi ruumides ei renoveeri, kõik jääb nii nagu on. Palju on küll ajahambast puretud, aga samas on neil ruumidel ja seintel alles ehedus ja looduslikkus. Pildid moodustavad ruumiga terviku ja seal oledki nagu kunstiaias, pildid sobivad ümbrusega kokku."
Maalides on Kirna hinge
Rääkides maalidest ja sellest, millist lugu nad Kirna mõisast räägivad, mainis Sven Saag, et nad maalisid just Kirnale mõeldes ja paratamatult tuleb nii midagi sellest kohast ka pildi peale, aga seda peaks küsima Kirna mõisarahva endi käest. „Külastasime Kirnat maaliprotsessi ajal korduvalt. Ilmselt on see iga loominguga nii, näiteks kui lood muusikat, mõtled, kus ja kellele seda esitad, see kõik tuleb alateadlikult. Kas maalides on Kirna hinge, peab keegi teine vaatama, meie arvamus on subjektiivne," arutles ta.
Katrin täpsustas, et nad väärtustavad vaataja suhet ega tahagi kunagi töö kohta liialt palju rääkida ja infot anda. "Maal on minu arvates elav, ta peab ise suhtlema. Inspiratsioon ei peagi kohe toimima, vaid see mõjutabki sinu alateadvust, see võib mingil hetkel maalis välja lüüa. Kui ma maalin maastikku, siis märkan, et tuttavlikud kohad või taimed on ilmunud maalile." ja Sven lisas: „Võib olla ka vastupidi, et satud paika, mis on juba su maalil olnud, sa külastad oma maali paika ja see on tuttav motiiv, seisund või meeleolu."
Katrin ja Sveni maalid peidavad teisi maale
"Väike saladus peitub kõigis Katrini ja Sveni maalides. Need teeb huvitavaks just see, et lugematute värvide, värvikihtide seest ja vahelt ilmuvad iga kord täiesti uued kujutised. Mõnikord ilmuvad sealt lilled, teinekord jälle terve aed korraga, kus oleks nagu  peale lillede veel keegi... keegi, keda kunagi tundsime. Või keegi, kellega veel päriselt kohtunud ei olegi, vahest üksnes unenäos..." arutles Kersti Möldre. Tema jaoks räägivad maalid seda, et nende kunstnike looming on mitmekihiline, sealt avanevad kogu aeg uued pildid.
"See sõltub valgusest, kuidas see langeb, enda meeleolust ja samas ka kaugusest, millelt vaatad," jätkas Möldre. "Nagu aednik istutab midagi aeda, see hakkab kasvama, tekivad uued värvid ja kihid, samamoodi on ka maalidega, kus kunstnik paneb oma värvid ja teeb teose, aga see hakkab oma elu elama, värvid on mingil hetkel seal omamoodi õide puhkemas ja koosmõjud on teistmoodi. Need on elavad pildid ja panevad sisemiselt uusi pilte elama."
Kaks kunstnikku loovad ühist kunsti
Katrin Valdre (sündinud 1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide eriala, Sven Saag (1968) on õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis. Mõlemad on Kunstnike Liidu liikmed ning nende töid on eksponeeritud Lätis, Leedus, Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis,  Taanis, Šveitsis, Inglismaal. Kolme aasta eest vahetasid nad oma turvalise linnaelu ettearvamatu maaelu vastu ning maalimise kõrval on kunstnike elus koha sisse võtnud ka igapäevased maaelutoimetused, mis vargsi ka loomingusse teed otsivad.
Koos maalimist võrdleb kunstnikest paar aga koos kokkamisega, kus kumbki möödaminnes maitseaineid patta puistab: "Võtad otsekui kogemata naabri klaasist sõõmu ja näppad tema paletilt pisut värvi oma lõuendile." Nii on sündinud värvirikkad pildid, millest iga uue nurga all langev valgusvihk võlub välja taas uue maailma. Kõlades kokku vaataja sisemise mustriga sünnivad nendest teostest igaühe jaoks uued, vaataja enda pildid.

Toimetaja: Valner Valme



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: