Ugala teatril oli viimase 25 aasta edukaim hooaeg ({{commentsTotal}})

Ugala tater
Ugala tater Autor/allikas: Heigo Teder

Ugala teatrit külastas lõppenud 97. hooajal üle 80 000 inimese, mis teeb sellest viimase 25 aasta edukaima hooaja. Viimati juhtus see 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus ja Ugalas sündis teiste lavastuste kõrval Elmo Nüganeni "Armastus kolme apelsini vastu".

97. hooajal andis Ugala teater kokku 281 etendust ning esietendus 10 uuslavastust, millest 6 lavastust nautisid publiku suurt poolehoidu, kandes kogu hooaja vältel silti „välja müüdud“: vabaõhulavastus Vargamäel "Kõrboja perenaine", arktiline thriller "Sätendav pimedus", humoorikalt teraapiline "Emadepäev", mõõga- ja mantlikomöödia "Nähtamatu daam", "Vai-vai vaene Vargamäe" ehk "Tõde ja õigus" lastele ning "Gogoli disko".

18. märtsi toimus ka renoveeritud Ugala teatrimaja avamine. Pärast 13 kuud kestnud renoveerimistöid, mille käigus läbis kogu maja totaalse uuenduskuuri alates uuesti laotud välisseintest kuni uute punaste suure saali toolideni, täitus maja taas publikuga. Üks suurimaid muutusi pärast renoveerimist on teatri võimekus mängida etendusi korraga kahes saalis, nii suures kui ka väikeses.

Kõigest nädal aega pärast renoveeritud teatrimaja avamist kogunes teatrirahvas Ugalasse, et tähistada teatripäeva. Teatriauhindade gala, mille lavastas Tanel Ingi, jõudis ERRi vahendusel rohkem kui 165 000 vaatajani.

Esimese kahe kuu jooksul käis Ugala teatrimajas rohkem rahvast kui terve aasta jooksul Ugala ajutiseks koduks olnud Ugala black box'is 2016. aastal.

98. hooaeg avatakse 16. septembril kahe lavastusega: ühel päeval esietenduvad Sasha Pepeljajevi visuaalteatri lavastus "Primavera Paunveres" ja läti lavastaja Valters Silise kontorimuusikal "Nagu Soomes, aga veel parem".

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: