Arvustus. Meie tüdruk tegi Trumpile ära ({{commentsTotal}})

Keiti Vilms
Keiti Vilms Autor/allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Uus raamat

Keiti Vilms
"@keitivilms"
Eesti esimene säutsukogumik
Tänapäev

Vaadake, vanasti, kui jooksid ringi trilobiidid ja punalimukad, oli raamatute lõpus tugevalt rohkem lisateavet. Kasutamisjuhis ka või siis vähemalt suunis, et kellele mõeldud. Eelkoolieale, nooremale koolieale, keskmisele ja vanemale, vanemale. Kui seda määratlust polnud, selge, vanainimeste raamat, järelikult risk. Võis olla avameelselt abielust, aga ka mingi täielik tsement.

Lisaks, et millal laduda antud, millal trükkida antud, millal Glavlit oma lõpliku dobroo andis, jäi kuskile sinna vahele ja uurivamad vaimud tegid järeldusi. Isegi trükikoda ühes trükitehnika äramärkimisega, kas kõrg- või ofset, oli häbematult avalikustatud. Muidugi trükiarv.

Ja maht. Mitu trükipoognat, mitu arvestuspoognat. Mis see viimane on, olen kunagi õppinud, aga täiesti ära unustanud.

Trükipoogen on 40 tuhat tähte. Sinane teos seisab koos säutsudest-tviitidest, mis mu teada ei saa ületada 140 tähte. Ühel leheküljel üks. Mõni täismahus, mõni päris lühike. Võttes keskmiseks, ütleme, sada, saame lihtsa korrutustehtega umbes 17 tuhat märki.

No mihuke paberi raiskamine, karjuksid kõik vanad peerud, kelle tüvitekstid omal ajal seisid, sest paberifond oli ära kulutatud ja enne järgmist kvartalit polnud lootagi.

Loodetavasti on eelnenud mulaga veel kord ära meenutatud minu kuulumine säutsueelsesse põlvkonda. Kel võib küll olla oma Twitteri konto, aga kes sellega sottigi teha ei oska ega aru saa, milleks.

Ometi oskab isegi brontosaurus vaimustuda vaimukusest. Millest see raamat otsast otsani koosneb. Puhtast keelemängust, esimesest säutsust viimaseni. Viska lahti, kust tahad, vuntsiotsad ronivad kõrvaaugust sisse.

„Taimetoitlased on peast sojad”.

Rohkem pole ehk vajagi näited tuua, ma arvan.

Juba see, et raamat algab eesti säutsunduse suurmeistri, suurkuju Toomas Hendrik Ilvese lõbusate kiidusõnadega, rõõmustab südant.
Vaimustav. Näe, kuis noorem rahvas oskab nende uute vidinatega ümber käia. Võib, võib küll, väita, et lugupeetud Keiti Vilms on loonud suisa uue kirjandusvormi. Või siis vähemalt teinud säutsust kunsti. Tõestades, et reeglid ja vorminõuded ei tarvitse üldse halvad olla. Haiku on ikka haiku, sonett on ikka sonett, nüüd, pärast selle raamatu lugemist, võib nentida, et säuts kas on on säuts või ei ole, võttes Keiti Vilmsi loomingu mõõdupuuks.

Raamat on ka häbematult ilus – vanad peerud röögiksid veel enam, et miks mingile nolgile jne – juba enne lahtitegemist. „Issand Jumal, must samet,” nagu öeldi ühes Priit Pärna filmis. No ja tundubki näpu all nii. Tahaks arhivaari valged kindad kätte panna. Tõsiselt. Ostaks või mitu tükki, hea väärtusliku välimusega kingitus kellele tahes.

Nii et võta end koomale, Trump, oma tviitidega. Meie plika paneb sulle pika puuga.

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.