Arvustus. Meie tüdruk tegi Trumpile ära ({{commentsTotal}})

Keiti Vilms
Keiti Vilms Autor/allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Uus raamat

Keiti Vilms
"@keitivilms"
Eesti esimene säutsukogumik
Tänapäev

Vaadake, vanasti, kui jooksid ringi trilobiidid ja punalimukad, oli raamatute lõpus tugevalt rohkem lisateavet. Kasutamisjuhis ka või siis vähemalt suunis, et kellele mõeldud. Eelkoolieale, nooremale koolieale, keskmisele ja vanemale, vanemale. Kui seda määratlust polnud, selge, vanainimeste raamat, järelikult risk. Võis olla avameelselt abielust, aga ka mingi täielik tsement.

Lisaks, et millal laduda antud, millal trükkida antud, millal Glavlit oma lõpliku dobroo andis, jäi kuskile sinna vahele ja uurivamad vaimud tegid järeldusi. Isegi trükikoda ühes trükitehnika äramärkimisega, kas kõrg- või ofset, oli häbematult avalikustatud. Muidugi trükiarv.

Ja maht. Mitu trükipoognat, mitu arvestuspoognat. Mis see viimane on, olen kunagi õppinud, aga täiesti ära unustanud.

Trükipoogen on 40 tuhat tähte. Sinane teos seisab koos säutsudest-tviitidest, mis mu teada ei saa ületada 140 tähte. Ühel leheküljel üks. Mõni täismahus, mõni päris lühike. Võttes keskmiseks, ütleme, sada, saame lihtsa korrutustehtega umbes 17 tuhat märki.

No mihuke paberi raiskamine, karjuksid kõik vanad peerud, kelle tüvitekstid omal ajal seisid, sest paberifond oli ära kulutatud ja enne järgmist kvartalit polnud lootagi.

Loodetavasti on eelnenud mulaga veel kord ära meenutatud minu kuulumine säutsueelsesse põlvkonda. Kel võib küll olla oma Twitteri konto, aga kes sellega sottigi teha ei oska ega aru saa, milleks.

Ometi oskab isegi brontosaurus vaimustuda vaimukusest. Millest see raamat otsast otsani koosneb. Puhtast keelemängust, esimesest säutsust viimaseni. Viska lahti, kust tahad, vuntsiotsad ronivad kõrvaaugust sisse.

„Taimetoitlased on peast sojad”.

Rohkem pole ehk vajagi näited tuua, ma arvan.

Juba see, et raamat algab eesti säutsunduse suurmeistri, suurkuju Toomas Hendrik Ilvese lõbusate kiidusõnadega, rõõmustab südant.
Vaimustav. Näe, kuis noorem rahvas oskab nende uute vidinatega ümber käia. Võib, võib küll, väita, et lugupeetud Keiti Vilms on loonud suisa uue kirjandusvormi. Või siis vähemalt teinud säutsust kunsti. Tõestades, et reeglid ja vorminõuded ei tarvitse üldse halvad olla. Haiku on ikka haiku, sonett on ikka sonett, nüüd, pärast selle raamatu lugemist, võib nentida, et säuts kas on on säuts või ei ole, võttes Keiti Vilmsi loomingu mõõdupuuks.

Raamat on ka häbematult ilus – vanad peerud röögiksid veel enam, et miks mingile nolgile jne – juba enne lahtitegemist. „Issand Jumal, must samet,” nagu öeldi ühes Priit Pärna filmis. No ja tundubki näpu all nii. Tahaks arhivaari valged kindad kätte panna. Tõsiselt. Ostaks või mitu tükki, hea väärtusliku välimusega kingitus kellele tahes.

Nii et võta end koomale, Trump, oma tviitidega. Meie plika paneb sulle pika puuga.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: