Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi ({{commentsTotal}})

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

Juba pool aastat tagasi sattus alles töös olev film vene troonipärija, tulevase keisri Nikolai Teise ja balleriin Matilda Kšesinskaja armusuhetest prokuratuuri ja uurimiskomitee huviorbiiti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Duumasaadik Natalja Poklonskaja, endine Kimmi prokurör, on veendunud, et film solvab usulisi tundeid. On ju Nikolai Teine Vene õigeusukiriku poolt kanoniseeritud kui pühak oma märtrisurma pärast. Ja kas pühakul võib olla intriig balleriinaga? "Aktuaalsele kaameral" ei õnnestunud Natalja Poklonskajalt kommentaarie saada, kuid ajakirjanduses ja oma blogis on ta öelnud järgmist.

"Pole mõtet seletada filmi autoritele, miks ei tohi irvitada kristlike pühakute üle, solvata nimesid, mida õigeusklikud austavad. Filmi autorid teevad seda teadlikult ja mitte tasuta," ütles Poklonskaja.

Kaitsmaks oma tööd duumasadiku, prokuratuuri ja uurimiskomitee eest, pöördusid filmi autorid ekspertide poole - las targad inimesed otsustavad, kas film on usulisi tundeid solvav või mitte.

"Eksperdid ütlesid, et film ei sisalda sündsusetuid tegusid, žeste või sõnu, mis oleks pööratud vaatajatele või filmi kangelastele, näiteks Nikolai Teisele. Persoonide "Nikolai" ja "Matilda" romantilise kohtumise episood sisaldab erootilisi elemente, aga ei sisalda pornograafiat.
Film ei solva mitte mingeid tundeid, ei diskrimineeri kedagi, ei propageeri pornograafiat, vägivalda, julmust ja ei satu mitte ühegi kriminaalkoodeksi paragrahvi alla," rääkis advokaat Konstantsin Dobrõnin.

Paradoks on aga selles, et duumasaadik Poklonskaja ei taha filmi isegi mitte näha, kuigi talle saadeti mitu kutset.

"Ma kutsun lugupeetud saadikut üles looma oma kujutlust filmist - nii nagu seda tegid mõned inimesed. Neist said filmi truud fännid - selle sõna heas tähenduses," lausus "Karo prokat" kompanii direktor Aleksei Rjazantsev.

Saadik aga ei taha jumalavallatut filmi vaadata, öeldes, et nii-nimetatud kinnisel seansil filmi vaadanud usklikke ei lasta õigeusu kloostrites ja kirikutes kuus kuud armulauale, sest Kirik tunnistas selle filmi Pühale Vaimu teotamiseks.

Film ise on praegu juba lõppfaasis. "Kinnitame veelkord, et oktoobris toimub esilinastus Maria teatris Peterburis. Siis tuleb teine linastus Moskvas ja 26. oktoobril, nagu treileris on kirjutatud, läheb film levisse. Ja ma loodan, et seda näidatakse paljudes kinodes," ütles filmi režissöör Aleksei Utšitel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)Ülev Aaloe (17.12.1944 - 23.07.2017)
Suri tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe

Pühapäeval suri 72-aastasena tuntud tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.