Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha
„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?
Arv on matemaatiline mõiste, mis tähistab kogust. Näiteks on Eestis umbes 14 000 kaitseliitlast – selle kohta tuleb öelda, et tegemist on päris suure arvuga, sest kõne all on ju liikmete hulk.
Number on aga kirjamärk, tähistaja. Numbreid on kokku kümme, nullist üheksani. Numbriteks nimetatakse ka igasuguseid numbrite ühendeid, näiteks mobiiltelefoni number võib koosneda rohkem kui kümnest numbrist, Eesti autonumbrites kasutatakse kolme numbrit jne. Need numbrid aga ei tähista hulka.
Seega, kui soovime öelda, et kuskil on kedagi või midagi vähe või palju, tuleb rääkida arvudest. Raadiojaamal ei saa olla suured kuulajanumbrid, vaid suur kuulajate arv; menukal tootel mitte head müüginumbrid, vaid müüdud toodete arv.
Võtkem rahulikult „arv" rohkem kasutusele – pole vaja sellest numbrit teha.
"Keelesäutsud" on Vikerraadio eetris esmaspäeviti kell 7.25 ja neid saab kuulata siin.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio