Arvustus. Prohveti läkitused Postimehele ({{commentsTotal}})

Pärsia ajalugu on tunduvalt meelelisem kui tänapäeva konservatiivne juhtkond tunnistada tahaks. Fresko Chehel Sotun paleest.
Pärsia ajalugu on tunduvalt meelelisem kui tänapäeva konservatiivne juhtkond tunnistada tahaks. Fresko Chehel Sotun paleest. Autor/allikas: Hille Hanso

Uus raamat

Azīz ad-Dīn Nasafī

“Raamat täiuslikust inimesest”

Tõlkinud Kalle Kasemaa

"Avatud Eesti raamatu" sarjast

Ilmamaa



Üks mees räägib siis täiusliku inimese olemusest ja kuidas seda tema arust saavutada. Hea, et Postimehel on selliste raamatute toetamiseks raha, muidu loeks neid vast ainult tõlkija. Neid kõrbeerakuid teame küll: räägivad täiuslikuks saamisest ja kõigest lahti ütlemisest, aga ise on usust pilves ja taovad Allahi peale pihku nii et habe saiapuru täis. Paastumine võib ka teadvust muuta nagu kanep. Siit saame maailmapilti sajandeid tagasi ringi möllanud usumehelt, kelle jutt peegeldab ka tema ühiskonda. Müstikute sokkimisi on vahel hea lugeda, enamasti läheb neil aga lappama. Azizil läks nii lappama, et iga lause ette käib „Oh derviš“ ja muudkui kiidab Jumalat (nagu kõrgemat olendit kotib mingi eraku kägin). Palju kasulikku saab teada inimese vaimse arengu astmetest ja kuidas Jupiter mõjutab maksa. Palju sellist tolle ajastu eelteaduslikku häma, kus veel üritati koobastest välja linnadesse ronida ja seal hakkama saada. Samas, eks koopas ja linnas ole omamoodi rasked ja kerged momendid. Tegelt on koopas kergem käsikirju vorpida, sest seal ei vaidle sulle keegi vastu, ainult Jumal innustab takka ja ütleb, et normaalne jutt.

Ehk on sellistel raamatutel ajalooline väärtus. Osho eneseabiraamatud võtavad kogu selle sokkimise kokku lühikeste, konkreetsete lausetega. Pigem siis juba poest osta Osho. Pole ime, et keegi neid ei osta. Üks põhjustest neid tõlkida on lihtsalt for fun, et kes enne kainena hallareid hakkab nägema. Riiulis näevad omanikust intelligentsemad välja. Kui säärased raamatud on pigem väikse kildkonna Eesti kultuuri toitmisega õigustatav lõbu, siis las vast jäädagi n-ö friigikirjanduseks. Näiteks Kiwa võiks neid raamatuid hoopis välja anda, suvaliselt mingi oopiumit tarbiva tšetšeeni kätte tõlkimiseks anda ja siis illustreerida donald ducki glitch art'iga. Absull keegi ei teeks vahet. Samas on pärsia ja eesti keel siiski seotud läbi selle maailmas kasutu oleku tõttu. Meil endil on filosoofilis-usuliste arutluste vallas vastu panna vast maainimeste kalendrid, mida võiks omakorda Postimehe papi eest tõlkida pärsia keelde, panna ka see marmorplaadi kujundus ja visata neid USA lennukitega ISISe võitlejate piirkonda. Tapaks rohkem, kui droonid suudaksid.

Postimees võiks selle asemel alustada „... for dummies“ seeriaga, kus säärased teosed on viiekümne lehekülje peal lahti seletatud ja ladusalt kokku võetud. Selle raamatu sisu on päris tüütu, sest kainena pilves peaga kirjutatut lugeda väsitab. Postimees pani seeriale õla alla, talle saab osaks siis kultuurne prestiiž. Kui nad vaid teaksid, mis respekti nad Aristotelese käest saaksid, kui Ayn Randi „Atlas Shruggedi“ helikassettidel välja annaksid. Aga lehelugejale on meelelahutuse kõrva ikka kena meeleturgutust lisada. Kedagi ei koti see keskaegse usuhullu sokkimine. Postimehel peaks häbi olema. Võiks olla. Postimehe häbil on prohveti (Mina) sõnul kolm astet: esimene on häbi natsionalistlike tendentside turgutamise eest uudisteks nimetatud propaganda ees, teine häbi on ajakirjanduse segamise meelelahutusega (Elu24 jne) pärast, kui lugeja ei saa aru, mis asi on ajakirjandus ja mis meelelahutus ning kolmas häbi aste on enda lunastamise soov ajakirjanduse kui institutsiooni mahaparseldamise eest läbi „Avatud Eesti raamatu“ rahalise toetamise.

Toimetaja: Valner Valme



Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: