Arvustus. Prohveti läkitused Postimehele ({{commentsTotal}})

Pärsia ajalugu on tunduvalt meelelisem kui tänapäeva konservatiivne juhtkond tunnistada tahaks. Fresko Chehel Sotun paleest.
Pärsia ajalugu on tunduvalt meelelisem kui tänapäeva konservatiivne juhtkond tunnistada tahaks. Fresko Chehel Sotun paleest. Autor/allikas: Hille Hanso

Uus raamat

Azīz ad-Dīn Nasafī

“Raamat täiuslikust inimesest”

Tõlkinud Kalle Kasemaa

"Avatud Eesti raamatu" sarjast

Ilmamaa



Üks mees räägib siis täiusliku inimese olemusest ja kuidas seda tema arust saavutada. Hea, et Postimehel on selliste raamatute toetamiseks raha, muidu loeks neid vast ainult tõlkija. Neid kõrbeerakuid teame küll: räägivad täiuslikuks saamisest ja kõigest lahti ütlemisest, aga ise on usust pilves ja taovad Allahi peale pihku nii et habe saiapuru täis. Paastumine võib ka teadvust muuta nagu kanep. Siit saame maailmapilti sajandeid tagasi ringi möllanud usumehelt, kelle jutt peegeldab ka tema ühiskonda. Müstikute sokkimisi on vahel hea lugeda, enamasti läheb neil aga lappama. Azizil läks nii lappama, et iga lause ette käib „Oh derviš“ ja muudkui kiidab Jumalat (nagu kõrgemat olendit kotib mingi eraku kägin). Palju kasulikku saab teada inimese vaimse arengu astmetest ja kuidas Jupiter mõjutab maksa. Palju sellist tolle ajastu eelteaduslikku häma, kus veel üritati koobastest välja linnadesse ronida ja seal hakkama saada. Samas, eks koopas ja linnas ole omamoodi rasked ja kerged momendid. Tegelt on koopas kergem käsikirju vorpida, sest seal ei vaidle sulle keegi vastu, ainult Jumal innustab takka ja ütleb, et normaalne jutt.

Ehk on sellistel raamatutel ajalooline väärtus. Osho eneseabiraamatud võtavad kogu selle sokkimise kokku lühikeste, konkreetsete lausetega. Pigem siis juba poest osta Osho. Pole ime, et keegi neid ei osta. Üks põhjustest neid tõlkida on lihtsalt for fun, et kes enne kainena hallareid hakkab nägema. Riiulis näevad omanikust intelligentsemad välja. Kui säärased raamatud on pigem väikse kildkonna Eesti kultuuri toitmisega õigustatav lõbu, siis las vast jäädagi n-ö friigikirjanduseks. Näiteks Kiwa võiks neid raamatuid hoopis välja anda, suvaliselt mingi oopiumit tarbiva tšetšeeni kätte tõlkimiseks anda ja siis illustreerida donald ducki glitch art'iga. Absull keegi ei teeks vahet. Samas on pärsia ja eesti keel siiski seotud läbi selle maailmas kasutu oleku tõttu. Meil endil on filosoofilis-usuliste arutluste vallas vastu panna vast maainimeste kalendrid, mida võiks omakorda Postimehe papi eest tõlkida pärsia keelde, panna ka see marmorplaadi kujundus ja visata neid USA lennukitega ISISe võitlejate piirkonda. Tapaks rohkem, kui droonid suudaksid.

Postimees võiks selle asemel alustada „... for dummies“ seeriaga, kus säärased teosed on viiekümne lehekülje peal lahti seletatud ja ladusalt kokku võetud. Selle raamatu sisu on päris tüütu, sest kainena pilves peaga kirjutatut lugeda väsitab. Postimees pani seeriale õla alla, talle saab osaks siis kultuurne prestiiž. Kui nad vaid teaksid, mis respekti nad Aristotelese käest saaksid, kui Ayn Randi „Atlas Shruggedi“ helikassettidel välja annaksid. Aga lehelugejale on meelelahutuse kõrva ikka kena meeleturgutust lisada. Kedagi ei koti see keskaegse usuhullu sokkimine. Postimehel peaks häbi olema. Võiks olla. Postimehe häbil on prohveti (Mina) sõnul kolm astet: esimene on häbi natsionalistlike tendentside turgutamise eest uudisteks nimetatud propaganda ees, teine häbi on ajakirjanduse segamise meelelahutusega (Elu24 jne) pärast, kui lugeja ei saa aru, mis asi on ajakirjandus ja mis meelelahutus ning kolmas häbi aste on enda lunastamise soov ajakirjanduse kui institutsiooni mahaparseldamise eest läbi „Avatud Eesti raamatu“ rahalise toetamise.

Toimetaja: Valner Valme



LeeloLeelo
Neidudekoor Leelo naasis Euroopa koorimängudelt kahe kuldmedaliga

Eile õhtul jõudis tagasi Eestisse üle-eestiline neidudekoor Leelo, kes pälvis 16. juulist kuni 23. juulini Riias toimunud 3. Euroopa koorimängudelt ning rahvaste grand prix’lt kaks kuldmedalit, Euroopa tšempionide tiitli ning rahvaste grand prix karika saatega folkloormuusika kategoorias.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.