Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema ({{commentsTotal}})

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Vaskajastu naisluuletajatest nimetatagu kolme: Viivi Luik, Leelo Tungal, Ave Alavainu. Muidugi on nad erinevad ning igaüks omal koordinaatteljel, nõnda et üht teise kaudu avada ja iseloomustada ei anna. Niisiis kõnelgem eraldi ka Leelo Tunglast (ometi üks eesti nimi, mida Eestis käänatakse eesti keeles — mitte keegi ei ütle Leelo Tungalist, nagu väärastavalt räägitakse Lennart Merist).

Minule on Leelo Tungal eelkõige õpetaja. Ta lõpetas minu Tallinna 42. Keskkooli ja tuli Tartu Riiklikust Ülikoolist meile praktikandiks. Andis kirjandustunde. Andis kirjanditeemasid. Andis aimu, et luule on värav kuhugi maailma, kus on avaram ning ilusam viibida. Klassijuhataja Leida Allik (kes oli seda olnud ka Leelo Tunglale) oli juba uhkusega meile ette lugenud mõned salmid tema esik­kogust „Kummaliselt kiivitajad kurtsid” (1966). Mõni rida Leelo Tungla loomingust, mis samuti ette kantud neis koolitundides, ringleb mul tänini peas: „Pilved pillasid / tuule alla ja / tuule peal hõljus / tuuletallaja.”

Minu tutvus elava eesti luulega algas elusast Leelo Tunglast. Ta sisendas, et luulet hingestab vabaduse, mitte rütmi- ja riimiorjuse vaim. (Tõesti, Leelo Tungal rütmib ja riimib nii sundimatult, et tema salmikud lausa kutsuvad viise välja. Kas ta mitte polegi viisistatuim eesti poetess?) Kirjanduse elemendis viibida oli nii innustav vist temalegi meie seltsis — ega’s ta muidu oleks koos meiega „Kungla” kohvikus tundidest pausi pannud. Mäletan, kuidas ta oli just valmis saanud laulu „Öö Chicagos” teksti („Isa oli mul politseimees Chicagos, / aeg oli raske siis — / gangsterid, vaesus, kriis...”) ja küsis, ega see meile liiga äge tundu, võib-olla tekitab protesti. Mida veel, meile paistis see uhke ja täpne nagu rusikas silmaauku! Pean noid laulusõnu siiani üheks parimaks, sisukaimaks ja ladusaimaks rokkballaadiks eesti keeles.

Ta tõi kooli aulasse meiega kohtuma Viivi Luige, kelle luulet ma õppisin hin­dama siiski märksa hiljem. Leelo Tungal naeris ja matkis pärast, kuidas Viivi Luik olla õpetajate tuppa astununa raugeval häälel õhanud: „Siin on haigla hõng!” See ühelauseline sketš ei unune ja meenub iga kord, kui loen Viivi Luige publitsistikat. Olen vist endiselt Leelo Tungla koolilaps.

Noorest pedagoogikapraktikandist on saanud Eesti Luule Vanaema — umbes nii, nagu Édith Piafist tehti 2003. aastal Pariisi raekojas näitus „Édith Piaf — Pariisi vanaema”. Ema on üks asi, vanaema hoopis midagi muud, midagi jäävamat. Aasta ema valik külvas tänavu külma kaklust, aga juba üksi mõte võimalikule aasta vana­emale teeb sooja tunde. Mingil määral on ju kõik, kellele on kirjutatud Leelo Tungla arvukad lasteraamatud, tema lapsed, või veelgi ilmsemalt: lapselapsed. No kes see muu kui vanaema paneb oma MTÜ nimeks „Hea Laps”!

Kunagi seitsmekümnendatel pahandas Leelo Tunglaga keegi kriitik „Sirbis ja Vasaras”, et tema luuletustes vohab epiteet „sinikuldne”. Meie mütoloogias käibib mitmetes süžeedes Kuldnaise motiiv. Eks Leelo Tungalt ole kümnete auhin­dadega kullatud küll. Aga mingiks külmaks kuldiidoliks teda pidada ei saa, tema on meie kõige soojem naisluuletaja. Tema element on päikesesoe vask.

 

Jutt juuni Loomingust.

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Looming



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: