Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks ({{commentsTotal}})

"Mees, kes ei teinud mitte midagi” Autor/allikas: NUKU

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

Üle mitme aasta on NUKU teatris koos näitlejatega laval live-bänd džässmuusikutega.

Lavastaja Aare Toikka ja laulude autor ning osatäitja Lauri Saatpalu on mitte midagi tegeva mehe lugu omakeskis veeretanud ja küpsetanud pea viis aastat. Poolkogemata kätte juhtunud novelli "Mees, kes ei teinud mitte midagi" juures köitis lavastajat kirjaniku väga täpselt ära tabatud inimlik igatsus. Lavatekstis on kasutatud Mehis Heinsaare 15 novelli ja üht luulekogu.

"Olen Heinsaare loomingust välja otsinud dramaatilised motiivid ja keevitanud neist kokku lavanarratiivi, mis mängib üsna palju ka klišeedega. Sinna on põimitud vanasõnu ja täiesti totrat argitarkust, mis on ääretult banaalne. Aga mulle tundus, et Saatpalu poeesia ja Heinsaare maagilise realismi lavale toomiseks on vaja mingisugust tasakaalustavat ollust," kirjeldas Toikka mitmeid kordi ümber kirjutatud lavateksti loomist.

Näitlejamängule ja tekstile lisaks on oluline osa loo jutustamisel ka Lauri Saatpalu kirjutatud lauludel ja koos Paul Danieliga loodud muusikalisel kujundusel ning põneval lavakujundusel, mille märksõnad on Lõuna-Eesti maastik, kartulikorvid ja maju sümboliseerivad postkastid.

"Lavakujundust luues meenusid mulle bussisõidud Viljandisse, mil vaatasin alati aknast muutuvat maastikku: künkaid, sügisesi mustavaid põlde. Mulla ja kartulite juurest libiseski mõte kohe korvide peale. Sain aru, et kartulikorv on tegelikult hea kujund – sinna mahub inimese kogu elu, mida täidab pidev töö," selgitas teatrikunstnik Rosita Raud. Enam kui 200 kartulikorvi koguti kokku inimestelt üle Eesti.

Lavastuse "Mees, kes ei teinud mitte midagi" tegevus toimub Kärstna korvipunujate külas Viljandimaal, kus külarahvas on tegus ja tubli. Kui aga külla ilmub võõras mees, muudab see elu Kärstnas äratundmatuseni.

Laval on külalisnäitlejatena Lauli Otsar, Ester Kuntu ja Lauri Saatpalu, NUKU teatri trupist Laura Nõlvak, Liivika Hanstin, Getter Meresmaa, Mart Müürisepp, Mihkel Vendel, Taavi Tõnisson ja Anti Kobin. Bändiliikmed on Paul Daniel, Madis Muul, Tanel Ruben või Eno Kollom, Marti Tärn või Mihkel Mälgand. Koreograafia on loonud Marge Ehrenbusch ning lavavõitluse Tanel Saar, valguse kujundas Triin Hook.

Juulikuus mängitakse lavastust kümme korda, augusti lõpus toimub veel viis etendust. Suve jooksul sõidavad Tallinnasse ka teatribussid Viljandist, Tartust, Rakverest ja Pärnust.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: